Johann Karl Simon Morgenstern monument

Hugo Treffner (1845-1912) oli Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Tema nime kannab Tartus endiselt tegutsev gümnaasium (Nõukogude ajal Tartu 1. Keskkool), mille seinal Rüütli tänaval on ka esimese koolidirektori Treffneri bareljeef. Treffneri kooli peetakse üheks Eesti eliitkoolidest. Hugo Treffneri auks püstitatud monument asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Ausammas avati 25. mail 1997. Hugo Treffneri haud on Tartus, Uus- Jaani kalmistul.

Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäevaks püstitatud monument meelitab Ülejõe parki kirjandushuvilisi. Kuju koosneb kahest graniittahukast alusest, mille peal ilutseb kirjaniku pronksist autograaf koos mehe sünni- ja surma-aastaga. Taiese autoriteks on Edgar Viies ja Andres Mänd.Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja kirjandusteadlane. Lisaks ajakirja "Looming" asutamise oli Tuglas mitmeid kordi Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi esimees ning mitmete perioodikaväljaannete toimetaja.

Karl Ernst von Baer oli loodusteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta õppis Tartus aastatel 1810 - 1811 arstiteadust ja sai siin doktorikraadi. 1817. aastast oli Königsbergis zooloogia ja anatoomia professor. Peterburi ajajärgul tegeles ta antropoloogia, geograafia ja ihtüoloogiaga. Oma elu viimased aastad 1867-1876 veetis ta samuti Tartus, kus kirjutas oma 3-köitelise artiklite ja kõnede kogu ning osales Loodusuurijate Seltsi tegevuses, mille presidendiks ta 1869.a valiti. Karl Ernst von Baeri kuju valmis 1886.a., autoriks oli M. Opeku.

Võru linna kalmistule on maetud Eesti Vabadussõjas langenud võitlejad.Vabadussõda algas 1918. aasta novembris Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile ja lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati. 1987. aastal alustas Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 Vabadussõjas langenute haudade korrastamist ning 23. juunil 1988. aastal mälestussammas avati taas.

"Kalevipoeg" on Eesti rahvuseepos samanimelise kangelase seiklustest.1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" – mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses "Kalevipoja" taastamisel staažikas skulptor Endel Taniloo.

Petserimaa Vabadussamba platsil Värskas seisab Petserimaal Vabadussõjas langenute mälestussammas. Kujur Roman Haavamägi kavandatud monument pidi kerkima Petseri linna südamesse 1940. aasta suvel, kuid alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi ettevõtmine pooleli. Alles 80 aastat hiljem, 20. juulil 2020, avati taastatud sammas siin Setomaal. Sõdurikuju on fotode alusel modelleerinud ja graniidis jäädvustanud kujur Tiiu Kirsipuu.Petserimaa Vabadussambaga jäädvustatakse ajaloolise Petserimaa pinnal Vabadussõjas langenud ligi 350 Eesti sõjamehe mälestus ning Tartu rahulepingu tähtsus setode jaoks.

Jõgeva linna piiril, Piibe maantee äärdes seisab külmasammas sest just siin on mõõdetud Eesti külmarekord -43,5 °C 1940. aastal. Samba kavandi tegi kunstnik Rein Ereb. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval. Kas teadsid, et rahvasuus kutsutakse Jõgevat Eesti Külmapealinnaks?

Valga, kui pika ajalooga aga väikese ajaloolisel Liivimaal asuva linnakese, arengus sai otsustavaks aasta 1886, mil kinnitati Pihkva-Riia raudtee ehituskava haruteega Valgast Tartusse.1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Esimene rong Tartust Riiga sõitis 1888 ja siis kestis reis 12 tundi (täna kestab see reis alla 4 tunni). 1889 sai Valgast II klassi raudteejaam ning samal aastal valmis siin ka jaamahoone Walk, mis paraku sõjas hävis ning mille asemal on nüüd uus, 1949.a. valminud jaamahoone. Valga oli Tartu-Valga haruteel oluline sõlm tänu töökodadele ja põhidepoole, mis kujunesid linna suurimateks tööstusettevõteteks. Hea teada:*Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949. aastal Sormovo laevatehases ja kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis;*Riia-Pihkva raudtee ametlik avamine toimus 22.juulil 1889.a. Pihkvas.