26. mail 1935. aastal avati Missos mälestussammas, millega austati Vabadussõjas langenute mälestust ning jäädvustati 1. ratsapolgu lahingutegevus Vabadussõjas. 1945. aastal sammas õhiti.Taastatud mälestussammas avati uuesti 27.08.1989. a. Maakividest laotud alusele asetatud graniitsammas on 2,5 m kõrgune. Selle esiküljel on ratsarügemendi embleem ning tekst "Siin võitles Vabadussõjas I ratsapolk 19.IV.1919." Mälestussamba ees asuvad graniittahvlid kuue lahingus langenute nimedega.Huvitav teada: vaid mõne sammu kaugusel Vabadussõja monumendist asub Teise maailmasõja mälestusmärk.
Eesti Vabariigi esimese haridusministri ja rahvusülikooli looja, esimese pedagoogikaprofessori Peeter Siegfried Nikolaus Põllu (1878–1930) monument avati haridus- ja teadusministeeriumi ees 1.12.2008.Politseiplatsil asuva monumendi autorid on skulptor Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpson.Peeter Põllu päeva nime all on Tartu Ülikoolis 2008. aastast korraldatud üliõpilaste teaduslikke konverentse ning samal päeval annab ülikool välja ka temanimeline stipendiumi.
Valga, kui pika ajalooga aga väikese ajaloolisel Liivimaal asuva linnakese, arengus sai otsustavaks aasta 1886, mil kinnitati Pihkva-Riia raudtee ehituskava haruteega Valgast Tartusse.1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Esimene rong Tartust Riiga sõitis 1888 ja siis kestis reis 12 tundi (täna kestab see reis alla 4 tunni). 1889 sai Valgast II klassi raudteejaam ning samal aastal valmis siin ka jaamahoone Walk, mis paraku sõjas hävis ning mille asemal on nüüd uus, 1949.a. valminud jaamahoone. Valga oli Tartu-Valga haruteel oluline sõlm tänu töökodadele ja põhidepoole, mis kujunesid linna suurimateks tööstusettevõteteks. Hea teada:*Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949. aastal Sormovo laevatehases ja kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis;*Riia-Pihkva raudtee ametlik avamine toimus 22.juulil 1889.a. Pihkvas.
Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.Hea teada:*mälestusmärgi avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri;*lahingus langenud Põhja Poegadele on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale.
Legendaarse Eesti riigimehe ja ajakirjaniku Jaan Tõnissoni monument valmis 1999. a. Kuju autorid on Mati Karmin ja Tiit Trummal. Jaan Tõnisson oli legendaarne riigimees ja ajakirjanik, kes aastatel 1919-1920 oli peaminister, aastatel 1927-1928 ja 1933 riigivanem, aastatel 1896-1930 Postimehe omanik ja 1896-1935 Postimehe peatoimetaja. Aastast 1939 oli Tõnisson Tartu linna aukodanik.
Rahvaste monument on Tartu vanim monument. Ülikooli peahoone ehitamisel kunagise Maarja kiriku kohale leiti kiriku põranda alla ja kiriku juures asunud surnuaiale maetud luid. Need maeti uuesti aastal 1806 Toomeorgu Vallikraavi tänava äärde ja sellele kohale püstitati aastal 1811 J. W. Krause jooniste järgi väike nelinurkne Rahvaste monument, mis matkib Väike-Aasia (Lüükia) hauamonumente. 20. septembril 1985. a. maeti mälestussamba tänavapoolsele küljele ka Ülikooli peahoone keldrites sama suve arheoloogilistel kaevamistel väljatulnud inimluud. Ühishauda pandi ka vutlar!
1969. a avatud Struve monument on pühendatud endisele Tartu tähetorni direktorile Fr.G.W Struvele (15.04.1793 – 23.11.1864), kes oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet. Tema eestvedamisel toimus 1816 –1855 meridiaanikaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli määrata kindlaks maakera kuju ja suurus.Monument on oma ajastu vaimust kantud abstraktne teos, mis kajastab inimmõtte pürgimist kosmosesse. Skulptuuri alumine osa lähtub päikesekellast ja ülemine osa liivakellast. Monumendi autorid Olav Männi ja Udo Ivask. Täheteadlast meenutavad Tartus Struve-nimeline tänav ja geodeetiline kaar.
Petserimaa Vabadussamba platsil Värskas seisab Petserimaal Vabadussõjas langenute mälestussammas. Kujur Roman Haavamägi kavandatud monument pidi kerkima Petseri linna südamesse 1940. aasta suvel, kuid alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi ettevõtmine pooleli. Alles 80 aastat hiljem, 20. juulil 2020, avati taastatud sammas siin Setomaal. Sõdurikuju on fotode alusel modelleerinud ja graniidis jäädvustanud kujur Tiiu Kirsipuu.Petserimaa Vabadussambaga jäädvustatakse ajaloolise Petserimaa pinnal Vabadussõjas langenud ligi 350 Eesti sõjamehe mälestus ning Tartu rahulepingu tähtsus setode jaoks.