Petserimaa Vabadussammas

Jõgeva linna piiril, Piibe maantee äärdes seisab külmasammas sest just siin on mõõdetud Eesti külmarekord -43,5 °C 1940. aastal. Samba kavandi tegi kunstnik Rein Ereb. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval. Kas teadsid, et rahvasuus kutsutakse Jõgevat Eesti Külmapealinnaks?

Eesti Ema monument väärtustab Eesti naist emana, väljendab tänutunnet ning meie rahva kestmajäämist. Monument avati 26. juunil 2010.a. Eesti Ema monumendi idee autor ja rajamise eestvõtja oli kuldsete kätega mees, eestlaste küüditamismälestuste kirjapanija ning mitme mälestusteraamatu autor Hans Sissas (1933-2012).Monument on valmistatud Udmurtiast toodud kivist. Kõrgus 3,6 meetrit ning kaalub ligikaudu 6 tonni.Huvitav teada: Kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld ning selle raiusid välja skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus.

Jakob Hurt (22.07.1839–13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning üks Eesti rahvusliku liikumise olulisemaid tegelasi. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust ning sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi. 1886. aastal kaitses ta Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Jakob Hurt pühendas suure osa oma elust eesti rahvaluule kogumisele ja uurimisele. Tema eestvedamisel koguti kokku tohutu hulk rahvaluulet, rahvalaule, muistendeid, vanasõnu ja muud pärimust. Tänu Hurda tööle on säilinud väärtuslik osa Eesti vaimsest kultuuripärandist, mida saame tundma õppida ka tänapäeval. Hurt osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumise suurüritustel ning tema kuulus üleskutse „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult“ on saanud Eesti kultuuriloos sümboolse tähenduse. Jakob Hurda monument valmis 1994. aastal ning selle autorid on Jaak Soans ja Rein Tomingas. Jakob Hurda monument asub Tartus Vanemuise pargis.

Avasta Tartu Ülikooli ajalugu Johan Skytte mälestusmärgi juures, mis asub Riigikohtu hoone ees. Johan Skytte oli Rootsi kuninga Gustav II Adolfi õpetaja ja nõunik ning Tartu Ülikooli rajamise algataja ja esimene kantsler. 17. sajandil oli tema roll ülikooli sünnis oluline, aidates kaasa kõrghariduse kujunemisele Tartus. Skytte mälestusmärk avati Tartu Ülikooli 375. aastapäeva puhul. Monumendi autorid on skulptor Tiiu Kirsipuu ja arhitekt Ain Rööpson. Pitsatit meenutava kujuga monument sümboliseerib nii Skytte rolli kui ka ülikooli pikaajalist ajalugu. Mälestusmärk kutsub peatuma ja mõtlema hariduse, teadmiste ning nende väärtuse üle läbi sajandite. See pitsatikujuline monument ei ole mitte ainult austusavaldus Skyttele, vaid ka värav minevikku, mis toob esile hariduse ja teadmiste olulisuse meie ajaloos.

1969. a avatud Struve monument on pühendatud endisele Tartu tähetorni direktorile Fr.G.W Struvele (15.04.1793 – 23.11.1864), kes oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet. Tema eestvedamisel toimus 1816 –1855 meridiaanikaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli määrata kindlaks maakera kuju ja suurus.Monument on oma ajastu vaimust kantud abstraktne teos, mis kajastab inimmõtte pürgimist kosmosesse. Skulptuuri alumine osa lähtub päikesekellast ja ülemine osa liivakellast. Monumendi autorid Olav Männi ja Udo Ivask. Täheteadlast meenutavad Tartus Struve-nimeline tänav ja geodeetiline kaar.

Avasta Tartu Ülikooli rikast ajalugu Johann Karl Simon Morgensterni mälestussamba juures, mis asub ülikooli territooriumil. Morgenstern, tuntud kui elokventsuse, klassikalise filoloogia, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professor, oli üks ülikooli raamatukogu rajajatest ja selle esimene direktor. Lisaks asutas ta 1803. aastal Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Mälestussammas on austusavaldus tema panusele hariduse ja kultuuri arengusse. Külastades seda ajaloolist monumenti, saate süveneda teadmiste ja kultuuripärandi maailma, mis on kujundanud tänapäeva Tartu.

Jakob Hurt (1839 - 1907) oli esimene eestlasest kirikuõpetaja, kes tegutses Otepääl aastatel 1872 - 1880. Ta oli Eesti rahvusliku liikumise aja suurkuju, rahvaluule- ja keeleteadlane. Otepääl töötades juhtis J. Hurt presidendina nii Eesti Kirjameeste Seltsi kui ka Eesti Aleksandrikooli asutamise peakomiteed. Ta edendas Otepää kihelkonna koolielu ning ajakohastas koolihooneid. Otepää Kirikumõisa hoones ehk pastoraadis elas J. Hurt enamuse oma Otepääl viibimise aastatest, seetõttu paigaldati hoone esisele haljasalale 25. novembril 1989. aastal Jakob Hurda graniitbüst (skulptuuri autor on Villu Jaanisoo). Hoones asuvas Eesti lipu muuseumis on Jakob Hurda elule ja tegevusele pühandatud ka eraldi tuba.

Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäevaks püstitatud monument meelitab Ülejõe parki kirjandushuvilisi. Kuju koosneb kahest graniittahukast alusest, mille peal ilutseb kirjaniku pronksist autograaf koos mehe sünni- ja surma-aastaga. Taiese autoriteks on Edgar Viies ja Andres Mänd.Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja kirjandusteadlane. Lisaks ajakirja "Looming" asutamise oli Tuglas mitmeid kordi Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi esimees ning mitmete perioodikaväljaannete toimetaja.