Friedrich Georg Wilhelm Struve monument

Vabadussõjas langenud 200 rõugelase mälestuseks püstitati 1926. aastal Rõuge kiriku lähedale kunstnik Voldemar Melliku poolt modelleeritud mälestussammas. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918–1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond". 1945. aastal õhkisid ausamba enamlased ja mälestussammas kaevati samba lähedale maasse. Kohalik kunstnik Aksel Ollmann kaevas pronksmehe öösel maa seest välja ning mattis oma talu õue. 1988. aasta suvel kaevati see välja ja taasavati 30. oktoobril.Vabadussõja mälestussamba kõrval on mälestusmärk Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlikele.

N. Pirogov oli eksperimentaalkirurgia, topograafilise anatoomia ja välikirurgia rajaja. Tema tööde kaudu levis Tartu kirurgia kuulsus üle kogu Venemaa ja väljaspool Venemaad.Tartus õppinud ja professoriks saanud arstiteadlasele pühendatud monument valmis 1952. aastal. Monumendi autoriteks olid J. Raudsepp, A. Mölder, P. Tarvas ja A. Volberg. Nikolai Pirogovi monument asub Pirogovi pargis.

Rukkilill (ka Murtud Rukkilill) on mälestusmärk kommunismi ohvritele, mis rajati 1990. aastal. Autor on P. Saar.Graniitrahnude peal asetseb murtud rukkilill (Eesti rahvuslill). Platsi hallis kiviparketis jooksevad mustad triibud ehk raudteerööpad, sümboliseerides Siberisse küüditamist. Rukkilille kroonlehtedelt tilguvad veepisarad.Vabadusvõitlejate ühendus Memento abil püstitati mälestusmärk Riia ja Pepleri tänava nurgale. Seejärel taasavati see aadressil Pepleri 27. Monument asub halli maja kõrval. Nõukogude ajal asus seal KGB eeluurimisvangla, kust algas paljude eestlaste tee Siberisse.

Eesti Vabariigi esimese haridusministri ja rahvusülikooli looja, esimese pedagoogikaprofessori Peeter Siegfried Nikolaus Põllu (1878–1930) monument avati haridus- ja teadusministeeriumi ees 1.12.2008.Politseiplatsil asuva monumendi autorid on skulptor Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpson.Peeter Põllu päeva nime all on Tartu Ülikoolis 2008. aastast korraldatud üliõpilaste teaduslikke konverentse ning samal päeval annab ülikool välja ka temanimeline stipendiumi.

Jõgeva linna piiril, Piibe maantee äärdes seisab külmasammas sest just siin on mõõdetud Eesti külmarekord -43,5 °C 1940. aastal. Samba kavandi tegi kunstnik Rein Ereb. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval. Kas teadsid, et rahvasuus kutsutakse Jõgevat Eesti Külmapealinnaks?

1562. aastal anti Walk (praeguse Valga vana nimetus) koos muu Liivimaaga Liivi sõja vaherahulepinguga Poolale. Valga linnaõigused kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584. aastal lähtudes oma kolonialiseerimispoliitikast. Kuningas oli seda meelt, et Liivimaale tuleks katoliiklastest uusasukatele (talupoegadele, käsitöölistele, kaupmeestele) anda pärisomanduseks maad ning tugevdada ka seeläbi liivimaal katoliiklust.Seetõttu on Valga Kesk tänava alleel Stefan Batoryle pühendatud mälestusmärk, mis valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Legendaarse Eesti riigimehe ja ajakirjaniku Jaan Tõnissoni monument valmis 1999. a. Kuju autorid on Mati Karmin ja Tiit Trummal. Jaan Tõnisson oli legendaarne riigimees ja ajakirjanik, kes aastatel 1919-1920 oli peaminister, aastatel 1927-1928 ja 1933 riigivanem, aastatel 1896-1930 Postimehe omanik ja 1896-1935 Postimehe peatoimetaja. Aastast 1939 oli Tõnisson Tartu linna aukodanik.

Tartus Kassitoome orus asub Lauri Kettuse monument, mis on pühendatud ühele olulisemale Eesti keele ja läänemeresoome keelte uurijale. Soome keeleteadlane ja estofiil Lauri Kettunen (1885–1963) oli Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte õppetooli esimene professor ning Emakeele Seltsi asutaja ja esimene esimees. Kettuneni tegevus mõjutas oluliselt eesti kirjakeele kujunemist, keelekorralduse arengut ning Eesti ja Soome kultuurisidemeid. Tema panus ulatub teadustööst laiemale ühiskondlikule mõjule, sealhulgas Vabadussõja aegsetele sündmustele ja Eesti riigikeele staatuse tugevdamisele. Kassitoome pargialale paigaldatud pronksskulptuuri autor on Elo Liiv. Teos kujutab Kettust liikumises soome kelguga, kaasas tema teosed, ning on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja tekstifragmentidega. Mälestusmärk seob teadlase elutöö Tartu ajaloolise ülikoolilinna ja Kassitoome loodusliku keskkonnaga.