Friedrich Georg Wilhelm Struve monument

N. Pirogov oli eksperimentaalkirurgia, topograafilise anatoomia ja välikirurgia rajaja. Tema tööde kaudu levis Tartu kirurgia kuulsus üle kogu Venemaa ja väljaspool Venemaad.Tartus õppinud ja professoriks saanud arstiteadlasele pühendatud monument valmis 1952. aastal. Monumendi autoriteks olid J. Raudsepp, A. Mölder, P. Tarvas ja A. Volberg. Nikolai Pirogovi monument asub Pirogovi pargis.

Rahvaste monument on Tartu vanim monument. Ülikooli peahoone ehitamisel kunagise Maarja kiriku kohale leiti kiriku põranda alla ja kiriku juures asunud surnuaiale maetud luid. Need maeti uuesti aastal 1806 Toomeorgu Vallikraavi tänava äärde ja sellele kohale püstitati aastal 1811 J. W. Krause jooniste järgi väike nelinurkne Rahvaste monument, mis matkib Väike-Aasia (Lüükia) hauamonumente. 20. septembril 1985. a. maeti mälestussamba tänavapoolsele küljele ka Ülikooli peahoone keldrites sama suve arheoloogilistel kaevamistel väljatulnud inimluud. Ühishauda pandi ka vutlar!

1562. aastal anti Walk (praeguse Valga vana nimetus) koos muu Liivimaaga Liivi sõja vaherahulepinguga Poolale. Valga linnaõigused kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584. aastal lähtudes oma kolonialiseerimispoliitikast. Kuningas oli seda meelt, et Liivimaale tuleks katoliiklastest uusasukatele (talupoegadele, käsitöölistele, kaupmeestele) anda pärisomanduseks maad ning tugevdada ka seeläbi liivimaal katoliiklust.Seetõttu on Valga Kesk tänava alleel Stefan Batoryle pühendatud mälestusmärk, mis valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Petserimaa Vabadussamba platsil Värskas seisab Petserimaal Vabadussõjas langenute mälestussammas. Kujur Roman Haavamägi kavandatud monument pidi kerkima Petseri linna südamesse 1940. aasta suvel, kuid alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi ettevõtmine pooleli. Alles 80 aastat hiljem, 20. juulil 2020, avati taastatud sammas siin Setomaal. Sõdurikuju on fotode alusel modelleerinud ja graniidis jäädvustanud kujur Tiiu Kirsipuu.Petserimaa Vabadussambaga jäädvustatakse ajaloolise Petserimaa pinnal Vabadussõjas langenud ligi 350 Eesti sõjamehe mälestus ning Tartu rahulepingu tähtsus setode jaoks.

Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.Hea teada:*mälestusmärgi avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri;*lahingus langenud Põhja Poegadele on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale.

Võru linna kalmistule on maetud Eesti Vabadussõjas langenud võitlejad.Vabadussõda algas 1918. aasta novembris Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile ja lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati. 1987. aastal alustas Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 Vabadussõjas langenute haudade korrastamist ning 23. juunil 1988. aastal mälestussammas avati taas.

Eesti Vabariigi esimese haridusministri ja rahvusülikooli looja, esimese pedagoogikaprofessori Peeter Siegfried Nikolaus Põllu (1878–1930) monument avati haridus- ja teadusministeeriumi ees 1.12.2008.Politseiplatsil asuva monumendi autorid on skulptor Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpson.Peeter Põllu päeva nime all on Tartu Ülikoolis 2008. aastast korraldatud üliõpilaste teaduslikke konverentse ning samal päeval annab ülikool välja ka temanimeline stipendiumi.

Valga, kui pika ajalooga aga väikese ajaloolisel Liivimaal asuva linnakese, arengus sai otsustavaks aasta 1886, mil kinnitati Pihkva-Riia raudtee ehituskava haruteega Valgast Tartusse.1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Esimene rong Tartust Riiga sõitis 1888 ja siis kestis reis 12 tundi (täna kestab see reis alla 4 tunni). 1889 sai Valgast II klassi raudteejaam ning samal aastal valmis siin ka jaamahoone Walk, mis paraku sõjas hävis ning mille asemal on nüüd uus, 1949.a. valminud jaamahoone. Valga oli Tartu-Valga haruteel oluline sõlm tänu töökodadele ja põhidepoole, mis kujunesid linna suurimateks tööstusettevõteteks. Hea teada:*Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949. aastal Sormovo laevatehases ja kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis;*Riia-Pihkva raudtee ametlik avamine toimus 22.juulil 1889.a. Pihkvas.