Stalinismiohvrite monument “Rukkilill”

Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.Hea teada:*mälestusmärgi avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri;*lahingus langenud Põhja Poegadele on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale.

Karl Ernst von Baer oli loodusteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta õppis Tartus aastatel 1810 - 1811 arstiteadust ja sai siin doktorikraadi. 1817. aastast oli Königsbergis zooloogia ja anatoomia professor. Peterburi ajajärgul tegeles ta antropoloogia, geograafia ja ihtüoloogiaga. Oma elu viimased aastad 1867-1876 veetis ta samuti Tartus, kus kirjutas oma 3-köitelise artiklite ja kõnede kogu ning osales Loodusuurijate Seltsi tegevuses, mille presidendiks ta 1869.a valiti. Karl Ernst von Baeri kuju valmis 1886.a., autoriks oli M. Opeku.

Eesti Vabariigi esimese haridusministri ja rahvusülikooli looja, esimese pedagoogikaprofessori Peeter Siegfried Nikolaus Põllu (1878–1930) monument avati haridus- ja teadusministeeriumi ees 1.12.2008.Politseiplatsil asuva monumendi autorid on skulptor Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpson.Peeter Põllu päeva nime all on Tartu Ülikoolis 2008. aastast korraldatud üliõpilaste teaduslikke konverentse ning samal päeval annab ülikool välja ka temanimeline stipendiumi.

Jakob Hurt (1839-1907) oli Himmastes Lepa talus sündinud eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta oli rahvusliku liikumise (ärkamisaja) üks võtmefiguure. 1888. aastal algatas Jakob Hurt eesti rahvaluule suurkogumise ja teadusliku publitseerimise ning osales paljude ärkamisajal loodud asutuste töös. Jakob Hurda kuju avati Põlvas 22. juulil 1989 suurmehe 150. sünniaastapäeva tähistamise raames. Kuju autorid on skulptor Aulin Rimm ja arhitekt Andres Mänd.

Avasta Tartu Ülikooli rikast ajalugu Johann Karl Simon Morgensterni mälestussamba juures, mis asub ülikooli territooriumil. Morgenstern, tuntud kui elokventsuse, klassikalise filoloogia, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professor, oli üks ülikooli raamatukogu rajajatest ja selle esimene direktor. Lisaks asutas ta 1803. aastal Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Mälestussammas on austusavaldus tema panusele hariduse ja kultuuri arengusse. Külastades seda ajaloolist monumenti, saate süveneda teadmiste ja kultuuripärandi maailma, mis on kujundanud tänapäeva Tartu.

"Kalevipoeg" on Eesti rahvuseepos samanimelise kangelase seiklustest.1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" – mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses "Kalevipoja" taastamisel staažikas skulptor Endel Taniloo.

Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818) oli Vene väejuht ja kindralfeldmarssal. Barclay de Tolly (venepäraselt Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly) põlvnes balti aadli päritolu perekonnast. Barclay de Tolly paistis andekuse ja vaprusega silma Vene väejuhina mitmetes lahingutes ning teda on autasustatud 14 kõrgema ordeniga. Barclay de Tollyle on antud I järgu Georgi rist, krahvi tiitel, kindralfeldmarssali auaste ja vürstitiitel. Monument on rajatud 1849. Autorid V. Demut-Malinovski ja A. Stsedrin. Barclay de Tolly on maetud perekonna hauakambrisse Jõgevestel.

Fr. R. Faehlmanni mälestussammas – hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst. Avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930. a. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Ta tegutses Vanas Anatoomikumis. Oli ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana farmakoloogia- ja retseptuurikursust.