Friedrich Robert Faehlmanni monument

Tartu südalinnas Emajõe lähedal seisab „Kalevipoeg“ – võimas monument, mis ühendab Eesti rahvuseepose, rahvusliku identiteedi ja Vabadussõja mälestuse. Eesti rahvuseepose kangelane Kalevipoeg sümboliseerib jõudu, visadust ja vabaduse kaitsmist. Praegune monument on taastatud versioon Amandus Adamsoni 1930. aastatel loodud „Kalevipojast“, mis oli pühendatud Vabadussõjas langenud Eesti sõduritele. Okupatsioonivõimud eemaldasid algse kuju 1950. aastal ning selle asemele püstitati kaks aastat hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas. Mõte Kalevipoeg taas oma kohale tuua sai uue hoo 1980. aastate lõpus. Taastamiseni jõuti pärast pikki arutelusid ja 2002. aastal toimunud näitust „Kalevipoeg skulptuuris“. Praeguse kuju modelleeris skulptor Ekke Väli ajalooliste fotode põhjal, teda nõustas skulptor Endel Taniloo.

Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (1761–1818) oli Vene väejuht ja kindralfeldmarssal, kes pärines Balti aadli perekonnast. Barclay de Tolly (venepäraselt Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly) põlvnes balti aadli päritolu perekonnast. Ta võitles Pułtuski lahingus 1806. aastal ja sai Eylau lahingus 1807. aastal haavata. Napoleoni sõdade ajal juhtis ta Vene vägesid ka Borodino lahingus 1812. aastal ning Bautzeni, Dresdeni, Kulmi ja Leipzigi lahingutes 1813. aastal. 1814. aastal osales ta Prantsusmaa kampaanias ja Pariisi vallutamises. Barclay de Tolly paistis andekuse ja vaprusega silma Vene väejuhina mitmetes lahingutes ning teda on autasustatud 14 kõrgema ordeniga. Barclay de Tollyle on antud I järgu Georgi rist, krahvi tiitel, kindralfeldmarssali auaste ja vürstitiitel. Tartu kesklinnas asuv monument rajati 1849. aastal ning selle autorid olid V. Demut-Malinovski ja A. Stšedrin. Kuigi monument asub Tartus, on Barclay de Tolly maetud Jõgeveste perekonna hauakambrisse.

Eesti Ema monument väärtustab Eesti naist emana, väljendab tänutunnet ning meie rahva kestmajäämist. Monument avati 26. juunil 2010.a. Eesti Ema monumendi idee autor ja rajamise eestvõtja oli kuldsete kätega mees, eestlaste küüditamismälestuste kirjapanija ning mitme mälestusteraamatu autor Hans Sissas (1933-2012).Monument on valmistatud Udmurtiast toodud kivist. Kõrgus 3,6 meetrit ning kaalub ligikaudu 6 tonni.Huvitav teada: Kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld ning selle raiusid välja skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus.

Tartu südalinnas asub Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja "Kalevipoja" autor Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) monument. See ajalooline monument on ideaalne koht igaühele, kes soovib sügavamalt mõista Eesti kirjanduslugu ja kultuuripärandit. Monument asub kaunilt kujundatud pargis, pakkudes külastajatele võimalust nautida rahulikku keskkonda, samal ajal tutvudes Eesti kõige olulisema kirjanikuga. Avastage Kreutzwaldi monument, et tunnetada Eesti kõige olulisema kirjaniku kunstilist ja ajaloolist tähtsust.

Vabadussõjas langenud 200 rõugelase mälestuseks püstitati 1926. aastal Rõuge kiriku lähedale kunstnik Voldemar Melliku poolt modelleeritud mälestussammas. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918–1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond". 1945. aastal õhkisid ausamba enamlased ja mälestussammas kaevati samba lähedale maasse. Kohalik kunstnik Aksel Ollmann kaevas pronksmehe öösel maa seest välja ning mattis oma talu õue. 1988. aasta suvel kaevati see välja ja taasavati 30. oktoobril.Vabadussõja mälestussamba kõrval on mälestusmärk Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlikele.

1. mail 1990. a tähistati Luunjas riigimajandi 70. aastapäeva. Kuna hobuse kasvatamine ja ratsasport kuuluvad traditsiooniliselt Luunja vallaelu juurde ning mõisasüdames peetakse hobuseid ka praegu, püstitati tähtpäeva puhul Luunja alevikku monument põllumehe parimale abimehele ajaloos - hobusele. Pronksist hobuseskulptuuri autoriks on Endel Taniloo. Ööl vastu 20. juunit 2017. a värviti skulptuur tundmatute kunstnike poolt lillaks. Rahvapärimuse kohaselt muutus hobune vihast lillaks, sest haldusreformi käigus ähvardas Luunja valda sundliitmine Tartuga. Vald suutis oma iseseisvuse säilitada.

Legendaarse Eesti riigimehe ja ajakirjaniku Jaan Tõnissoni monument valmis 1999. a. Kuju autorid on Mati Karmin ja Tiit Trummal. Jaan Tõnisson oli legendaarne riigimees ja ajakirjanik, kes aastatel 1919-1920 oli peaminister, aastatel 1927-1928 ja 1933 riigivanem, aastatel 1896-1930 Postimehe omanik ja 1896-1935 Postimehe peatoimetaja. Aastast 1939 oli Tõnisson Tartu linna aukodanik.

Tartus Kassitoome orus asub Lauri Kettuse monument, mis on pühendatud ühele olulisemale Eesti keele ja läänemeresoome keelte uurijale. Soome keeleteadlane ja estofiil Lauri Kettunen (1885–1963) oli Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte õppetooli esimene professor ning Emakeele Seltsi asutaja ja esimene esimees. Kettuneni tegevus mõjutas oluliselt eesti kirjakeele kujunemist, keelekorralduse arengut ning Eesti ja Soome kultuurisidemeid. Tema panus ulatub teadustööst laiemale ühiskondlikule mõjule, sealhulgas Vabadussõja aegsetele sündmustele ja Eesti riigikeele staatuse tugevdamisele. Kassitoome pargialale paigaldatud pronksskulptuuri autor on Elo Liiv. Teos kujutab Kettust liikumises soome kelguga, kaasas tema teosed, ning on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja tekstifragmentidega. Mälestusmärk seob teadlase elutöö Tartu ajaloolise ülikoolilinna ja Kassitoome loodusliku keskkonnaga.