Friedrich Robert Faehlmanni monument

Jakob Hurt (22.07.1839 – 13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust (teoloogiakandidaat aastast 1865) ja sai 1886. aastal Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Jakob Hurda (1839-1907) monument valmis 1994.aastal, monumendi autorid on J. Soans ja R. Tomingas.

Jakob Hurt (1839 - 1907) oli esimene eestlasest kirikuõpetaja, kes tegutses Otepääl aastatel 1872 - 1880. Ta oli Eesti rahvusliku liikumise aja suurkuju, rahvaluule- ja keeleteadlane. Otepääl töötades juhtis J. Hurt presidendina nii Eesti Kirjameeste Seltsi kui ka Eesti Aleksandrikooli asutamise peakomiteed. Ta edendas Otepää kihelkonna koolielu ning ajakohastas koolihooneid. Otepää Kirikumõisa hoones ehk pastoraadis elas J. Hurt enamuse oma Otepääl viibimise aastatest, seetõttu paigaldati hoone esisele haljasalale 25. novembril 1989. aastal Jakob Hurda graniitbüst (skulptuuri autor on Villu Jaanisoo). Hoones asuvas Eesti lipu muuseumis on Jakob Hurda elule ja tegevusele pühandatud ka eraldi tuba.

Rahvaste monument on Tartu vanim monument. Ülikooli peahoone ehitamisel kunagise Maarja kiriku kohale leiti kiriku põranda alla ja kiriku juures asunud surnuaiale maetud luid. Need maeti uuesti aastal 1806 Toomeorgu Vallikraavi tänava äärde ja sellele kohale püstitati aastal 1811 J. W. Krause jooniste järgi väike nelinurkne Rahvaste monument, mis matkib Väike-Aasia (Lüükia) hauamonumente. 20. septembril 1985. a. maeti mälestussamba tänavapoolsele küljele ka Ülikooli peahoone keldrites sama suve arheoloogilistel kaevamistel väljatulnud inimluud. Ühishauda pandi ka vutlar!

Võru linnapark on selles kohas Tamula kaldal asjunud juba 19.saj. alguses ning esimest korda on see selgelt välja joonestatud 1842.a linnaplaanil. Väärika ajalooga kaitsealuses pargis asuv mäletussammas Dr. Fr. R. Kreutzwaldile avati 1926.a. Skulptor Amandus Adamson. Peale Fr.R. Kreutzwaldi monumendi on pargis väike kõlakoda, palju pinke ja hea valgustus. Tamula järvest tüki maad kõrgemal asuvast pargist viivad trepid alla rannapromenaadile ja supelranda. Pargi lahutamatuks osaks on Katariina allee, kus on Võru linna rajaja, Katariina II pronkskuju. Kreutzwaldi pargis on ligipääsetav rada.

"Kalevipoeg" on Eesti rahvuseepos samanimelise kangelase seiklustest.1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" – mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses "Kalevipoja" taastamisel staažikas skulptor Endel Taniloo.

Hugo Treffner (1845-1912) oli Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Tema nime kannab Tartus endiselt tegutsev gümnaasium (Nõukogude ajal Tartu 1. Keskkool), mille seinal Rüütli tänaval on ka esimese koolidirektori Treffneri bareljeef. Treffneri kooli peetakse üheks Eesti eliitkoolidest. Hugo Treffneri auks püstitatud monument asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Ausammas avati 25. mail 1997. Hugo Treffneri haud on Tartus, Uus- Jaani kalmistul.

Võru linna kalmistule on maetud Eesti Vabadussõjas langenud võitlejad.Vabadussõda algas 1918. aasta novembris Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile ja lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati. 1987. aastal alustas Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 Vabadussõjas langenute haudade korrastamist ning 23. juunil 1988. aastal mälestussammas avati taas.

Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäevaks püstitatud monument meelitab Ülejõe parki kirjandushuvilisi. Kuju koosneb kahest graniittahukast alusest, mille peal ilutseb kirjaniku pronksist autograaf koos mehe sünni- ja surma-aastaga. Taiese autoriteks on Edgar Viies ja Andres Mänd.Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja kirjandusteadlane. Lisaks ajakirja "Looming" asutamise oli Tuglas mitmeid kordi Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi esimees ning mitmete perioodikaväljaannete toimetaja.