Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument

Rukkilill (ka Murtud Rukkilill) on mälestusmärk kommunismi ohvritele, mis rajati 1990. aastal. Autor on P. Saar.Graniitrahnude peal asetseb murtud rukkilill (Eesti rahvuslill). Platsi hallis kiviparketis jooksevad mustad triibud ehk raudteerööpad, sümboliseerides Siberisse küüditamist. Rukkilille kroonlehtedelt tilguvad veepisarad.Vabadusvõitlejate ühendus Memento abil püstitati mälestusmärk Riia ja Pepleri tänava nurgale. Seejärel taasavati see aadressil Pepleri 27. Monument asub halli maja kõrval. Nõukogude ajal asus seal KGB eeluurimisvangla, kust algas paljude eestlaste tee Siberisse.

Tartu Ülikooli kauaaegne professor oli säravamaid teadlasi 20. sajandi Tartus. Lotman uuris vene kirjandus- ja kultuurilugu ning kultuuri üldisi seaduspärasusi. Ta pani aluse kultuurisemiootikale ning oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku auks torudest, veest ja valgusest püstitatud monumendi avamine toimus 6.10.2007. Viiest 15-meetrisest terastorust skulptuuri idee põhineb Lotmani autoportreel. Kuju autor: Mati Karmin, arhitekt Andres Lunge.

Petserimaa Vabadussamba platsil Värskas seisab Petserimaal Vabadussõjas langenute mälestussammas. Kujur Roman Haavamägi kavandatud monument pidi kerkima Petseri linna südamesse 1940. aasta suvel, kuid alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi ettevõtmine pooleli. Alles 80 aastat hiljem, 20. juulil 2020, avati taastatud sammas siin Setomaal. Sõdurikuju on fotode alusel modelleerinud ja graniidis jäädvustanud kujur Tiiu Kirsipuu.Petserimaa Vabadussambaga jäädvustatakse ajaloolise Petserimaa pinnal Vabadussõjas langenud ligi 350 Eesti sõjamehe mälestus ning Tartu rahulepingu tähtsus setode jaoks.

Villem Reiman (1861- 1917) oli eesti rahvusliku liikumise suurkuju, kes kirikuõpetajana, kultuuri- ja ühiskonnategelasena võitles eesti rahva iseseisvuse eest.Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetanud Reiman (Willem Kreimann) oli üks esimesi eestlastest ajaloo-ja kirjandusuurijaid ning kaitses emakeelt nii saksastamise kui venestamise eest.1931. aastal paigaldati Toomemäele Amandus Adamsoni loodud Reimani kuju, mis hävis 1950. aastal. Praegu Toomemäel asuv monument on loodud 29. juunil 2004. Monumendi autor on Mati Varik.

1562. aastal anti Walk (praeguse Valga vana nimetus) koos muu Liivimaaga Liivi sõja vaherahulepinguga Poolale. Valga linnaõigused kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584. aastal lähtudes oma kolonialiseerimispoliitikast. Kuningas oli seda meelt, et Liivimaale tuleks katoliiklastest uusasukatele (talupoegadele, käsitöölistele, kaupmeestele) anda pärisomanduseks maad ning tugevdada ka seeläbi liivimaal katoliiklust.Seetõttu on Valga Kesk tänava alleel Stefan Batoryle pühendatud mälestusmärk, mis valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Vabadussõjas langenud 200 rõugelase mälestuseks püstitati 1926. aastal Rõuge kiriku lähedale kunstnik Voldemar Melliku poolt modelleeritud mälestussammas. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918–1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond". 1945. aastal õhkisid ausamba enamlased ja mälestussammas kaevati samba lähedale maasse. Kohalik kunstnik Aksel Ollmann kaevas pronksmehe öösel maa seest välja ning mattis oma talu õue. 1988. aasta suvel kaevati see välja ja taasavati 30. oktoobril.Vabadussõja mälestussamba kõrval on mälestusmärk Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlikele.

Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.Hea teada:*mälestusmärgi avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri;*lahingus langenud Põhja Poegadele on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale.

Otepää Maarja luteri kiriku esisel künkal asuv mälestussammas Vabadussõjas langenuile on tähelepanuväärne selle poolest, et oli 30 aastat maapõues peidus. Pärast renoveerimist avati mälestusmärk 1989. a. Säilinud oli mälestussamba ülemine osa pealdisega “AU LANGENUILE” ja 22 nime. Kaduma läks graniidimürakas langenute täieliku nimekirjaga. Metallehistööd valmisid skulptor Jüri Ojaveri eestvõtmisel. Hea teada: Esialgse mälestussamba kavandas Voldemar Melnik ja töö teostas kiviraidur P. Veeber. Sammas avati pidulikult esimest korda 10. juunil 1928.a.