26. mail 1935. aastal avati Missos mälestussammas, millega austati Vabadussõjas langenute mälestust ning jäädvustati 1. ratsapolgu lahingutegevus Vabadussõjas. 1945. aastal sammas õhiti.Taastatud mälestussammas avati uuesti 27.08.1989. a. Maakividest laotud alusele asetatud graniitsammas on 2,5 m kõrgune. Selle esiküljel on ratsarügemendi embleem ning tekst "Siin võitles Vabadussõjas I ratsapolk 19.IV.1919." Mälestussamba ees asuvad graniittahvlid kuue lahingus langenute nimedega.Huvitav teada: vaid mõne sammu kaugusel Vabadussõja monumendist asub Teise maailmasõja mälestusmärk.
Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801–04.08.1822) oli eesti kirjanik, keda peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks.Ta õppis 1819–20 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas ja nimetas end maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära japidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist.Petersoni meenutavad Toomemäel asuv pronksmonument, mis valmis 1983, autoriteks J. Soans ja A. Murdmaa, ning temanimeline gümnaasium Tartus.Kirjaniku sünnipäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva.Põnev on ka fakt, et Peterson kõndis üle 200 aasta tagasi rahanappuse tõttu jalgsi Tartust Riiga.
Jakob Hurt (22.07.1839–13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning üks Eesti rahvusliku liikumise olulisemaid tegelasi. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust ning sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi. 1886. aastal kaitses ta Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Jakob Hurt pühendas suure osa oma elust eesti rahvaluule kogumisele ja uurimisele. Tema eestvedamisel koguti kokku tohutu hulk rahvaluulet, rahvalaule, muistendeid, vanasõnu ja muud pärimust. Tänu Hurda tööle on säilinud väärtuslik osa Eesti vaimsest kultuuripärandist, mida saame tundma õppida ka tänapäeval. Hurt osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumise suurüritustel ning tema kuulus üleskutse „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult“ on saanud Eesti kultuuriloos sümboolse tähenduse. Jakob Hurda monument valmis 1994. aastal ning selle autorid on Jaak Soans ja Rein Tomingas. Jakob Hurda monument asub Tartus Vanemuise pargis.
N. Pirogov oli eksperimentaalkirurgia, topograafilise anatoomia ja välikirurgia rajaja. Tema tööde kaudu levis Tartu kirurgia kuulsus üle kogu Venemaa ja väljaspool Venemaad.Tartus õppinud ja professoriks saanud arstiteadlasele pühendatud monument valmis 1952. aastal. Monumendi autoriteks olid J. Raudsepp, A. Mölder, P. Tarvas ja A. Volberg. Nikolai Pirogovi monument asub Pirogovi pargis.
Tartus Kassitoome orus asub Lauri Kettuse monument, mis on pühendatud ühele olulisemale Eesti keele ja läänemeresoome keelte uurijale. Soome keeleteadlane ja estofiil Lauri Kettunen (1885–1963) oli Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte õppetooli esimene professor ning Emakeele Seltsi asutaja ja esimene esimees. Kettuneni tegevus mõjutas oluliselt eesti kirjakeele kujunemist, keelekorralduse arengut ning Eesti ja Soome kultuurisidemeid. Tema panus ulatub teadustööst laiemale ühiskondlikule mõjule, sealhulgas Vabadussõja aegsetele sündmustele ja Eesti riigikeele staatuse tugevdamisele. Kassitoome pargialale paigaldatud pronksskulptuuri autor on Elo Liiv. Teos kujutab Kettust liikumises soome kelguga, kaasas tema teosed, ning on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja tekstifragmentidega. Mälestusmärk seob teadlase elutöö Tartu ajaloolise ülikoolilinna ja Kassitoome loodusliku keskkonnaga.
Jõgeva linna piiril, Piibe maantee äärdes seisab külmasammas sest just siin on mõõdetud Eesti külmarekord -43,5 °C 1940. aastal. Samba kavandi tegi kunstnik Rein Ereb. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval. Kas teadsid, et rahvasuus kutsutakse Jõgevat Eesti Külmapealinnaks?
Otepää Maarja luteri kiriku esisel künkal asuv mälestussammas Vabadussõjas langenuile on tähelepanuväärne selle poolest, et oli 30 aastat maapõues peidus. Pärast renoveerimist avati mälestusmärk 1989. a. Säilinud oli mälestussamba ülemine osa pealdisega “AU LANGENUILE” ja 22 nime. Kaduma läks graniidimürakas langenute täieliku nimekirjaga. Metallehistööd valmisid skulptor Jüri Ojaveri eestvõtmisel. Hea teada: Esialgse mälestussamba kavandas Voldemar Melnik ja töö teostas kiviraidur P. Veeber. Sammas avati pidulikult esimest korda 10. juunil 1928.a.
Jakob Hurt (1839 - 1907) oli esimene eestlasest kirikuõpetaja, kes tegutses Otepääl aastatel 1872 - 1880. Ta oli Eesti rahvusliku liikumise aja suurkuju, rahvaluule- ja keeleteadlane. Otepääl töötades juhtis J. Hurt presidendina nii Eesti Kirjameeste Seltsi kui ka Eesti Aleksandrikooli asutamise peakomiteed. Ta edendas Otepää kihelkonna koolielu ning ajakohastas koolihooneid. Otepää Kirikumõisa hoones ehk pastoraadis elas J. Hurt enamuse oma Otepääl viibimise aastatest, seetõttu paigaldati hoone esisele haljasalale 25. novembril 1989. aastal Jakob Hurda graniitbüst (skulptuuri autor on Villu Jaanisoo). Hoones asuvas Eesti lipu muuseumis on Jakob Hurda elule ja tegevusele pühandatud ka eraldi tuba.