Paju lahingu mälestusmärk

Tartu Ülikooli kauaaegne professor oli säravamaid teadlasi 20. sajandi Tartus. Lotman uuris vene kirjandus- ja kultuurilugu ning kultuuri üldisi seaduspärasusi. Ta pani aluse kultuurisemiootikale ning oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku auks torudest, veest ja valgusest püstitatud monumendi avamine toimus 6.10.2007. Viiest 15-meetrisest terastorust skulptuuri idee põhineb Lotmani autoportreel. Kuju autor: Mati Karmin, arhitekt Andres Lunge.

Legendaarse Eesti riigimehe ja ajakirjaniku Jaan Tõnissoni monument valmis 1999. a. Kuju autorid on Mati Karmin ja Tiit Trummal. Jaan Tõnisson oli legendaarne riigimees ja ajakirjanik, kes aastatel 1919-1920 oli peaminister, aastatel 1927-1928 ja 1933 riigivanem, aastatel 1896-1930 Postimehe omanik ja 1896-1935 Postimehe peatoimetaja. Aastast 1939 oli Tõnisson Tartu linna aukodanik.

N. Pirogov oli eksperimentaalkirurgia, topograafilise anatoomia ja välikirurgia rajaja. Tema tööde kaudu levis Tartu kirurgia kuulsus üle kogu Venemaa ja väljaspool Venemaad.Tartus õppinud ja professoriks saanud arstiteadlasele pühendatud monument valmis 1952. aastal. Monumendi autoriteks olid J. Raudsepp, A. Mölder, P. Tarvas ja A. Volberg. Nikolai Pirogovi monument asub Pirogovi pargis.

Eesti Ema monument väärtustab Eesti naist emana, väljendab tänutunnet ning meie rahva kestmajäämist. Monument avati 26. juunil 2010.a. Eesti Ema monumendi idee autor ja rajamise eestvõtja oli kuldsete kätega mees, eestlaste küüditamismälestuste kirjapanija ning mitme mälestusteraamatu autor Hans Sissas (1933-2012).Monument on valmistatud Udmurtiast toodud kivist. Kõrgus 3,6 meetrit ning kaalub ligikaudu 6 tonni.Huvitav teada: Kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld ning selle raiusid välja skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus.

Tartu südames asuv Rukkilill ehk Murtud Rukkilill on vaikne, kuid kõnekas mälestuspaik neile, kes langesid Nõukogude okupatsiooni ja stalinlike repressioonide ohvriks. 1990. aastal püstitatud mälestusmärgi autor on P. Saar. Graniitrahnudel lebav murtud rukkilill – Eesti rahvuslill – sümboliseerib katkenud elusid ja purunenud saatuseid. Lille kroonlehtedelt langevad veepiisad kui leinapisarad. Monumendi ümbruse halli kiviparketi mustad triibud meenutavad raudteerööpaid – neid samu teid, mida mööda küüditatud eestlasi Siberisse viidi. Mälestusmärk püstitati Memento ja vabadusvõitlejate ühenduse toel ning asub nüüd aadressil Pepleri 27, endise KGB eeluurimisvangla kõrval. Just siit algas paljude inimeste sunnitud teekond teadmatusse. Rukkilill kutsub peatuma, vaatama ja mõtlema.

Hugo Treffner (1845–1912) oli Eesti kultuuritegelane, pedagoog ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Tema nime kannab Tartus siiani tegutsev gümnaasium, mis Nõukogude ajal kandis Tartu 1. Keskkooli nime. Treffneri bareljeef asub ka koolihoone seinal Rüütli tänaval. Treffneri kooli peetakse üheks Eesti eliitkooliks. Hugo Treffneri auks püstitatud monument paikneb Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Ausammas avati 25. mail 1997. Monument annab edasi Treffneri rahulikku ja mõtlikku olemust ning seob monumendi tema tegevusega hariduse ja kultuuri edendamisel. Hugo Treffner on maetud Tartus Uus-Jaani kalmistule.

Tartus Kassitoome orus asub Lauri Kettuse monument, mis on pühendatud ühele olulisemale Eesti keele ja läänemeresoome keelte uurijale. Soome keeleteadlane ja estofiil Lauri Kettunen (1885–1963) oli Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte õppetooli esimene professor ning Emakeele Seltsi asutaja ja esimene esimees. Kettuneni tegevus mõjutas oluliselt eesti kirjakeele kujunemist, keelekorralduse arengut ning Eesti ja Soome kultuurisidemeid. Tema panus ulatub teadustööst laiemale ühiskondlikule mõjule, sealhulgas Vabadussõja aegsetele sündmustele ja Eesti riigikeele staatuse tugevdamisele. Kassitoome pargialale paigaldatud pronksskulptuuri autor on Elo Liiv. Teos kujutab Kettust liikumises soome kelguga, kaasas tema teosed, ning on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja tekstifragmentidega. Mälestusmärk seob teadlase elutöö Tartu ajaloolise ülikoolilinna ja Kassitoome loodusliku keskkonnaga.

Rahvaste monument on Tartu vanim monument – väike, kuid põneva ja sünge looga paik Toomemäel. Ülikooli peahoone rajamisel endise Maarja kiriku kohale leiti kiriku põranda alt ja selle kõrval asunud surnuaialt inimluid. Need maeti 1806. aastal ümber Toomeorgu Vallikraavi tänava äärde. Viis aastat hiljem, 1811. aastal, püstitati siia arhitekt J. W. Krause jooniste järgi väike nelinurkne monument, mis on inspireeritud Väike-Aasia Lüükia hauamonumentidest. Rahvaste monument meenutab, et Tartu ajalugu ei koosne üksnes ülikoolist ja uhketest hoonetest – linna kihid ulatuvad palju sügavamale. 1985. aastal leiti ülikooli peahoone keldritest arheoloogilistel kaevamistel taas inimluid. Ka need maeti monumendi juurde ühishauda. Peatu hetkeks, vaata monumenti lähemalt ja mõtle, kui palju sajandeid ning lugusid võib peituda ühe väikese paiga all.