Eesti Ema monument

Võru linna kalmistule on maetud Eesti Vabadussõjas langenud võitlejad.Vabadussõda algas 1918. aasta novembris Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile ja lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati. 1987. aastal alustas Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 Vabadussõjas langenute haudade korrastamist ning 23. juunil 1988. aastal mälestussammas avati taas.

Rukkilill (ka Murtud Rukkilill) on mälestusmärk kommunismi ohvritele, mis rajati 1990. aastal. Autor on P. Saar.Graniitrahnude peal asetseb murtud rukkilill (Eesti rahvuslill). Platsi hallis kiviparketis jooksevad mustad triibud ehk raudteerööpad, sümboliseerides Siberisse küüditamist. Rukkilille kroonlehtedelt tilguvad veepisarad.Vabadusvõitlejate ühendus Memento abil püstitati mälestusmärk Riia ja Pepleri tänava nurgale. Seejärel taasavati see aadressil Pepleri 27. Monument asub halli maja kõrval. Nõukogude ajal asus seal KGB eeluurimisvangla, kust algas paljude eestlaste tee Siberisse.

Tartus Kassitoome orus asub Lauri Kettuse monument, mis on pühendatud ühele olulisemale Eesti keele ja läänemeresoome keelte uurijale. Soome keeleteadlane ja estofiil Lauri Kettunen (1885–1963) oli Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte õppetooli esimene professor ning Emakeele Seltsi asutaja ja esimene esimees. Kettuneni tegevus mõjutas oluliselt eesti kirjakeele kujunemist, keelekorralduse arengut ning Eesti ja Soome kultuurisidemeid. Tema panus ulatub teadustööst laiemale ühiskondlikule mõjule, sealhulgas Vabadussõja aegsetele sündmustele ja Eesti riigikeele staatuse tugevdamisele. Kassitoome pargialale paigaldatud pronksskulptuuri autor on Elo Liiv. Teos kujutab Kettust liikumises soome kelguga, kaasas tema teosed, ning on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja tekstifragmentidega. Mälestusmärk seob teadlase elutöö Tartu ajaloolise ülikoolilinna ja Kassitoome loodusliku keskkonnaga.

Tartu Ülikooli kauaaegne professor oli säravamaid teadlasi 20. sajandi Tartus. Lotman uuris vene kirjandus- ja kultuurilugu ning kultuuri üldisi seaduspärasusi. Ta pani aluse kultuurisemiootikale ning oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku auks torudest, veest ja valgusest püstitatud monumendi avamine toimus 6.10.2007. Viiest 15-meetrisest terastorust skulptuuri idee põhineb Lotmani autoportreel. Kuju autor: Mati Karmin, arhitekt Andres Lunge.

Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818) oli Vene väejuht ja kindralfeldmarssal. Barclay de Tolly (venepäraselt Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly) põlvnes balti aadli päritolu perekonnast. Barclay de Tolly paistis andekuse ja vaprusega silma Vene väejuhina mitmetes lahingutes ning teda on autasustatud 14 kõrgema ordeniga. Barclay de Tollyle on antud I järgu Georgi rist, krahvi tiitel, kindralfeldmarssali auaste ja vürstitiitel. Monument on rajatud 1849. Autorid V. Demut-Malinovski ja A. Stsedrin. Barclay de Tolly on maetud perekonna hauakambrisse Jõgevestel.

Jakob Hurt (1839-1907) oli Himmastes Lepa talus sündinud eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta oli rahvusliku liikumise (ärkamisaja) üks võtmefiguure. 1888. aastal algatas Jakob Hurt eesti rahvaluule suurkogumise ja teadusliku publitseerimise ning osales paljude ärkamisajal loodud asutuste töös. Jakob Hurda kuju avati Põlvas 22. juulil 1989 suurmehe 150. sünniaastapäeva tähistamise raames. Kuju autorid on skulptor Aulin Rimm ja arhitekt Andres Mänd.

Fr. R. Faehlmanni mälestussammas – hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst. Avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930. a. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Ta tegutses Vanas Anatoomikumis. Oli ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana farmakoloogia- ja retseptuurikursust.

1562. aastal anti Walk (praeguse Valga vana nimetus) koos muu Liivimaaga Liivi sõja vaherahulepinguga Poolale. Valga linnaõigused kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584. aastal lähtudes oma kolonialiseerimispoliitikast. Kuningas oli seda meelt, et Liivimaale tuleks katoliiklastest uusasukatele (talupoegadele, käsitöölistele, kaupmeestele) anda pärisomanduseks maad ning tugevdada ka seeläbi liivimaal katoliiklust.Seetõttu on Valga Kesk tänava alleel Stefan Batoryle pühendatud mälestusmärk, mis valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.