Eesti Ema monument

Jõgeva linna piiril, Piibe maantee äärdes seisab külmasammas sest just siin on mõõdetud Eesti külmarekord -43,5 °C 1940. aastal. Samba kavandi tegi kunstnik Rein Ereb. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval. Kas teadsid, et rahvasuus kutsutakse Jõgevat Eesti Külmapealinnaks?

Jakob Hurt (22.07.1839–13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning üks Eesti rahvusliku liikumise olulisemaid tegelasi. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust ning sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi. 1886. aastal kaitses ta Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Jakob Hurt pühendas suure osa oma elust eesti rahvaluule kogumisele ja uurimisele. Tema eestvedamisel koguti kokku tohutu hulk rahvaluulet, rahvalaule, muistendeid, vanasõnu ja muud pärimust. Tänu Hurda tööle on säilinud väärtuslik osa Eesti vaimsest kultuuripärandist, mida saame tundma õppida ka tänapäeval. Hurt osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumise suurüritustel ning tema kuulus üleskutse „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult“ on saanud Eesti kultuuriloos sümboolse tähenduse. Jakob Hurda monument valmis 1994. aastal ning selle autorid on Jaak Soans ja Rein Tomingas. Jakob Hurda monument asub Tartus Vanemuise pargis.

Legendaarse Eesti riigimehe ja ajakirjaniku Jaan Tõnissoni monument valmis 1999. a. Kuju autorid on Mati Karmin ja Tiit Trummal. Jaan Tõnisson oli legendaarne riigimees ja ajakirjanik, kes aastatel 1919-1920 oli peaminister, aastatel 1927-1928 ja 1933 riigivanem, aastatel 1896-1930 Postimehe omanik ja 1896-1935 Postimehe peatoimetaja. Aastast 1939 oli Tõnisson Tartu linna aukodanik.

1. mail 1990. a tähistati Luunjas riigimajandi 70. aastapäeva. Kuna hobuse kasvatamine ja ratsasport kuuluvad traditsiooniliselt Luunja vallaelu juurde ning mõisasüdames peetakse hobuseid ka praegu, püstitati tähtpäeva puhul Luunja alevikku monument põllumehe parimale abimehele ajaloos - hobusele. Pronksist hobuseskulptuuri autoriks on Endel Taniloo. Ööl vastu 20. juunit 2017. a värviti skulptuur tundmatute kunstnike poolt lillaks. Rahvapärimuse kohaselt muutus hobune vihast lillaks, sest haldusreformi käigus ähvardas Luunja valda sundliitmine Tartuga. Vald suutis oma iseseisvuse säilitada.

N. Pirogov oli eksperimentaalkirurgia, topograafilise anatoomia ja välikirurgia rajaja. Tema tööde kaudu levis Tartu kirurgia kuulsus üle kogu Venemaa ja väljaspool Venemaad.Tartus õppinud ja professoriks saanud arstiteadlasele pühendatud monument valmis 1952. aastal. Monumendi autoriteks olid J. Raudsepp, A. Mölder, P. Tarvas ja A. Volberg. Nikolai Pirogovi monument asub Pirogovi pargis.

Tartu südames asuv Rukkilill ehk Murtud Rukkilill on vaikne, kuid kõnekas mälestuspaik neile, kes langesid Nõukogude okupatsiooni ja stalinlike repressioonide ohvriks. 1990. aastal püstitatud mälestusmärgi autor on P. Saar. Graniitrahnudel lebav murtud rukkilill – Eesti rahvuslill – sümboliseerib katkenud elusid ja purunenud saatuseid. Lille kroonlehtedelt langevad veepiisad kui leinapisarad. Monumendi ümbruse halli kiviparketi mustad triibud meenutavad raudteerööpaid – neid samu teid, mida mööda küüditatud eestlasi Siberisse viidi. Mälestusmärk püstitati Memento ja vabadusvõitlejate ühenduse toel ning asub nüüd aadressil Pepleri 27, endise KGB eeluurimisvangla kõrval. Just siit algas paljude inimeste sunnitud teekond teadmatusse. Rukkilill kutsub peatuma, vaatama ja mõtlema.

Võru linna kalmistule on maetud Eesti Vabadussõjas langenud võitlejad.Vabadussõda algas 1918. aasta novembris Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile ja lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati. 1987. aastal alustas Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 Vabadussõjas langenute haudade korrastamist ning 23. juunil 1988. aastal mälestussammas avati taas.

Tartu Ülikooli kauaaegne professor oli säravamaid teadlasi 20. sajandi Tartus. Lotman uuris vene kirjandus- ja kultuurilugu ning kultuuri üldisi seaduspärasusi. Ta pani aluse kultuurisemiootikale ning oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku auks torudest, veest ja valgusest püstitatud monumendi avamine toimus 6.10.2007. Viiest 15-meetrisest terastorust skulptuuri idee põhineb Lotmani autoportreel. Kuju autor: Mati Karmin, arhitekt Andres Lunge.