Hobuse monument Luunjas

Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818) oli Vene väejuht ja kindralfeldmarssal. Barclay de Tolly (venepäraselt Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly) põlvnes balti aadli päritolu perekonnast. Barclay de Tolly paistis andekuse ja vaprusega silma Vene väejuhina mitmetes lahingutes ning teda on autasustatud 14 kõrgema ordeniga. Barclay de Tollyle on antud I järgu Georgi rist, krahvi tiitel, kindralfeldmarssali auaste ja vürstitiitel. Monument on rajatud 1849. Autorid V. Demut-Malinovski ja A. Stsedrin. Barclay de Tolly on maetud perekonna hauakambrisse Jõgevestel.

Vabadussõjas langenud 200 rõugelase mälestuseks püstitati 1926. aastal Rõuge kiriku lähedale kunstnik Voldemar Melliku poolt modelleeritud mälestussammas. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918–1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond". 1945. aastal õhkisid ausamba enamlased ja mälestussammas kaevati samba lähedale maasse. Kohalik kunstnik Aksel Ollmann kaevas pronksmehe öösel maa seest välja ning mattis oma talu õue. 1988. aasta suvel kaevati see välja ja taasavati 30. oktoobril.Vabadussõja mälestussamba kõrval on mälestusmärk Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlikele.

Avasta Tartu Ülikooli rikast ajalugu Johann Karl Simon Morgensterni mälestussamba juures, mis asub ülikooli territooriumil. Morgenstern, tuntud kui elokventsuse, klassikalise filoloogia, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professor, oli üks ülikooli raamatukogu rajajatest ja selle esimene direktor. Lisaks asutas ta 1803. aastal Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Mälestussammas on austusavaldus tema panusele hariduse ja kultuuri arengusse. Külastades seda ajaloolist monumenti, saate süveneda teadmiste ja kultuuripärandi maailma, mis on kujundanud tänapäeva Tartu.

Villem Reiman (1861- 1917) oli eesti rahvusliku liikumise suurkuju, kes kirikuõpetajana, kultuuri- ja ühiskonnategelasena võitles eesti rahva iseseisvuse eest.Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetanud Reiman (Willem Kreimann) oli üks esimesi eestlastest ajaloo-ja kirjandusuurijaid ning kaitses emakeelt nii saksastamise kui venestamise eest.1931. aastal paigaldati Toomemäele Amandus Adamsoni loodud Reimani kuju, mis hävis 1950. aastal. Praegu Toomemäel asuv monument on loodud 29. juunil 2004. Monumendi autor on Mati Varik.

Parvlaeva Estonia katastroof on suurima hukkunute arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Laev uppus 28. septembril 1994. aastal liinireisil Tallinnast Stockholmi ja õnnetus viis endaga 852 hukkunus seas kaasa ka 17 võrulast, kes olid teel Rootsis asuvasse sõpruslinna Landskronasse. Võru keskväljakule, Katariina kiriku kõrvale, püsitati selle kuva sündmuse meenutamiseks mustast graniidist emotsionaalselt mõjus mälestusmärk (autor skulptor Mati Karmin). Mälestusmärgil on kujutatud palveks kokku pandud käed, mis palvetavad, et sellist õnnetust enam iialgi ei juhtuks. Mälestusmärgi teisel küljel on Võrust pärit hukkunute nimed.

Hugo Treffner (1845-1912) oli Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Tema nime kannab Tartus endiselt tegutsev gümnaasium (Nõukogude ajal Tartu 1. Keskkool), mille seinal Rüütli tänaval on ka esimese koolidirektori Treffneri bareljeef. Treffneri kooli peetakse üheks Eesti eliitkoolidest. Hugo Treffneri auks püstitatud monument asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Ausammas avati 25. mail 1997. Hugo Treffneri haud on Tartus, Uus- Jaani kalmistul.

1562. aastal anti Walk (praeguse Valga vana nimetus) koos muu Liivimaaga Liivi sõja vaherahulepinguga Poolale. Valga linnaõigused kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584. aastal lähtudes oma kolonialiseerimispoliitikast. Kuningas oli seda meelt, et Liivimaale tuleks katoliiklastest uusasukatele (talupoegadele, käsitöölistele, kaupmeestele) anda pärisomanduseks maad ning tugevdada ka seeläbi liivimaal katoliiklust.Seetõttu on Valga Kesk tänava alleel Stefan Batoryle pühendatud mälestusmärk, mis valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Rukkilill (ka Murtud Rukkilill) on mälestusmärk kommunismi ohvritele, mis rajati 1990. aastal. Autor on P. Saar.Graniitrahnude peal asetseb murtud rukkilill (Eesti rahvuslill). Platsi hallis kiviparketis jooksevad mustad triibud ehk raudteerööpad, sümboliseerides Siberisse küüditamist. Rukkilille kroonlehtedelt tilguvad veepisarad.Vabadusvõitlejate ühendus Memento abil püstitati mälestusmärk Riia ja Pepleri tänava nurgale. Seejärel taasavati see aadressil Pepleri 27. Monument asub halli maja kõrval. Nõukogude ajal asus seal KGB eeluurimisvangla, kust algas paljude eestlaste tee Siberisse.