Kristjan Jaak Petersoni monument

Võru linna kalmistule on maetud Eesti Vabadussõjas langenud võitlejad.Vabadussõda algas 1918. aasta novembris Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile ja lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati. 1987. aastal alustas Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 Vabadussõjas langenute haudade korrastamist ning 23. juunil 1988. aastal mälestussammas avati taas.

Jakob Hurt (1839-1907) oli Himmastes Lepa talus sündinud eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta oli rahvusliku liikumise (ärkamisaja) üks võtmefiguure. 1888. aastal algatas Jakob Hurt eesti rahvaluule suurkogumise ja teadusliku publitseerimise ning osales paljude ärkamisajal loodud asutuste töös. Jakob Hurda kuju avati Põlvas 22. juulil 1989 suurmehe 150. sünniaastapäeva tähistamise raames. Kuju autorid on skulptor Aulin Rimm ja arhitekt Andres Mänd.

N. Pirogov oli eksperimentaalkirurgia, topograafilise anatoomia ja välikirurgia rajaja. Tema tööde kaudu levis Tartu kirurgia kuulsus üle kogu Venemaa ja väljaspool Venemaad.Tartus õppinud ja professoriks saanud arstiteadlasele pühendatud monument valmis 1952. aastal. Monumendi autoriteks olid J. Raudsepp, A. Mölder, P. Tarvas ja A. Volberg. Nikolai Pirogovi monument asub Pirogovi pargis.

Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (1761–1818) oli Vene väejuht ja kindralfeldmarssal, kes pärines Balti aadli perekonnast. Barclay de Tolly (venepäraselt Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly) põlvnes balti aadli päritolu perekonnast. Ta võitles Pułtuski lahingus 1806. aastal ja sai Eylau lahingus 1807. aastal haavata. Napoleoni sõdade ajal juhtis ta Vene vägesid ka Borodino lahingus 1812. aastal ning Bautzeni, Dresdeni, Kulmi ja Leipzigi lahingutes 1813. aastal. 1814. aastal osales ta Prantsusmaa kampaanias ja Pariisi vallutamises. Barclay de Tolly paistis andekuse ja vaprusega silma Vene väejuhina mitmetes lahingutes ning teda on autasustatud 14 kõrgema ordeniga. Barclay de Tollyle on antud I järgu Georgi rist, krahvi tiitel, kindralfeldmarssali auaste ja vürstitiitel. Tartu kesklinnas asuv monument rajati 1849. aastal ning selle autorid olid V. Demut-Malinovski ja A. Stšedrin. Kuigi monument asub Tartus, on Barclay de Tolly maetud Jõgeveste perekonna hauakambrisse.

Petserimaa Vabadussamba platsil Värskas seisab Petserimaal Vabadussõjas langenute mälestussammas. Kujur Roman Haavamägi kavandatud monument pidi kerkima Petseri linna südamesse 1940. aasta suvel, kuid alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi ettevõtmine pooleli. Alles 80 aastat hiljem, 20. juulil 2020, avati taastatud sammas siin Setomaal. Sõdurikuju on fotode alusel modelleerinud ja graniidis jäädvustanud kujur Tiiu Kirsipuu.Petserimaa Vabadussambaga jäädvustatakse ajaloolise Petserimaa pinnal Vabadussõjas langenud ligi 350 Eesti sõjamehe mälestus ning Tartu rahulepingu tähtsus setode jaoks.

Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.Hea teada:*mälestusmärgi avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri;*lahingus langenud Põhja Poegadele on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale.

Parvlaeva Estonia katastroof on suurima hukkunute arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Laev uppus 28. septembril 1994. aastal liinireisil Tallinnast Stockholmi ja õnnetus viis endaga 852 hukkunus seas kaasa ka 17 võrulast, kes olid teel Rootsis asuvasse sõpruslinna Landskronasse. Võru keskväljakule, Katariina kiriku kõrvale, püsitati selle kuva sündmuse meenutamiseks mustast graniidist emotsionaalselt mõjus mälestusmärk (autor skulptor Mati Karmin). Mälestusmärgil on kujutatud palveks kokku pandud käed, mis palvetavad, et sellist õnnetust enam iialgi ei juhtuks. Mälestusmärgi teisel küljel on Võrust pärit hukkunute nimed.

Rahvaste monument on Tartu vanim monument – väike, kuid põneva ja sünge looga paik Toomemäel. Ülikooli peahoone rajamisel endise Maarja kiriku kohale leiti kiriku põranda alt ja selle kõrval asunud surnuaialt inimluid. Need maeti 1806. aastal ümber Toomeorgu Vallikraavi tänava äärde. Viis aastat hiljem, 1811. aastal, püstitati siia arhitekt J. W. Krause jooniste järgi väike nelinurkne monument, mis on inspireeritud Väike-Aasia Lüükia hauamonumentidest. Rahvaste monument meenutab, et Tartu ajalugu ei koosne üksnes ülikoolist ja uhketest hoonetest – linna kihid ulatuvad palju sügavamale. 1985. aastal leiti ülikooli peahoone keldritest arheoloogilistel kaevamistel taas inimluid. Ka need maeti monumendi juurde ühishauda. Peatu hetkeks, vaata monumenti lähemalt ja mõtle, kui palju sajandeid ning lugusid võib peituda ühe väikese paiga all.