Ülenurme mõis

Rogosi mõis on Lõuna-Eestis asuv ainulaadne kastelltüüpi mõisakompleks, mille ajalugu ulatub sajandite taha. Aastatel 1629–1776 kuulus mõis Herman von Liebsdorffile, hiljem läks see tütre kaasavarana von Glasenappide suguvõsale. 1918. aastal mõis võõrandati ning alates 1934. aastast tegutses hoones kool. Tänapäeval kuulub mõis Rõuge vallale ning mõisahoonetes tegutsevad rahvamaja, Ruusmäe raamatukogu ning Haanja kooli lasteaiarühm. Mõisahooneid saab kokkuleppel külastada või vaadelda välispidiselt. Mõisapark on kõigile avatud ning sobib jalutuskäiguks igal aastaajal. Külastajatele on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad mõisa ajalugu, hoonestust ja arenguid. Parkimine on tasuta.Hea teada: alates 1990. aastast külastavad mõisa igal suvel von Glasenappide järeltulijad, kes peavad seda oma isamajaks. Säilinud on ka haruldased Joh. Chr. Brotze akvarellid, mis kujutavad mõisa varasemat ilmet.

Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on säilinud üpriski terviklikuna. Mõisa suursugususest annab aimu pea tervikuna taastatud ajalooliste hoonete kompleks. Lehmalaudast on saanud Kagu-Eesti suurim kontserdisaal Folgikoda ning kaunilt dekoreeritud maakivihoonetest leiab muuhulgas hubase Linakoja külalistemaja, Villakoja käsitööpoe, kauni Saviukumaja salongi ning retrohõngulise Taaskasutuskoja. Pargimajas tegutseb mõisaspaa ja järve kaldal ilutseb Viinavabriku hotell ja restoran. Peamajas ehk häärberis tegutseb Mooste Mõisakool. Külalised on kõigepealt oodatud infokojas, kus leiab ka kaardi mõisakompleksis orienteerumiseks. Ettetellimisel pakume giidiga ekskursioone, kus külastatakse erinevaid kodasid ja räägitakse lugusid nii minevikust kui tänapäevast.

Pajusi mõis, rajatud 17. sajandil, on Jõgevamaa üks kaunimaid ajaloolisi pärle. 19. sajandi alguses valminud klassitsistlik peahoone paistis silma oma soliidsuse ja kaunite arhitektuursete detailidega. Tänaseni on säilinud peahoone keskosa ja tiib, mis annavad aimu mõisa kunagisest hiilgusest. Alates 1930. aastatest on mõisas tegutsenud rahvamaja, pakkudes kohalikele kultuuri- ja kogunemispaika. Tänapäeval on Pajusi mõis mitmekülgne sündmus- ja puhkusepaik. Kompleksis asub kuue numbritoaga Katariina külalistemaja, pidude ja seminaride korraldamiseks sobiv Von Wahli restoran, privaatseteks koosviibimisteks loodud Morrisoni sepi- ja grillikoda ning suuremate ürituste ja kontsertide tarbeks Kultuuriait. Pajusi mõis ühendab väärika ajaloo ja tänapäevase kasutuse, pakkudes külastajale nii kultuurielamusi kui ka võimalust korraldada erilisi sündmusi. Tule avastama Pajusi mõisa!

Tartumaal asuv Luke mõis pakub võimalust osa saada haaravast ekskursioonist, mis tutvustab mõisa ja selle kaunist parki. Jalutuskäigu käigus avanevad lood Luke mõisa mitmekesisest ajaloost ning sul on võimalus tutvuda Kärnerimajaga, Käsitöökojaga ja ajaloolise Valitsemajaga. Ekskursioon sobib hästi nii väiksematele seltskondadele kui ka suurematele gruppidele ning seda saab siduda ka teiste üritustega, pakkudes külalistele meeldejäävat kultuurielamust. Luke mõisapark on üks paremini säilinud algse planeeringuga parke Lõuna-Eestis ning pakub imelist keskkonda, kus jalutada, nautida looduse ilu ning tunnetada ajaloolise mõisamiljöö erilisust. Lisaks ekskursioonile saab tellida toitlustust Luke mõisa köögist, mis rikastab külastust kohalike maitsete ja hubase õhkkonnaga. Ekskursiooni käigus on võimalik osta Luke mõisa käsitöötooteid. Eelneval kokkuleppel saab kombineerida külastust erinevate lisategevustega, näiteks seminari korraldamise või toitlustuspakettidega.

Järvere mõis rajati Sõmerpalu abimõisana kauni Vagula järve kaldale 1766. a. Rajajaks oli Sõmerpalu mõisaomanik filosoofiadoktor Friedrich Alexander von Möller, kes lasi ehitada Järvere mõisa oma emale ning seda kutsutigi vanaproua majaks. Sõmerpalu ja Järvere mõisat eraldas park, mis rajati 1830.aastal ja siin oli juba omal ajal umbes 200 erinevat puu-ja põõsaliiki. Hea teada: Kultuurimälestisena kaitse all olev mõis on käesoleval ajal eravalduses ning on ainult eemalt vaadeldav.

Väimela mõisa on mainitud juba 1590.a. Peahoone praegusel kujul on aastast 1952. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud endine rehepeksuhoone, piiritusevabrik, moonakate karjalaut, moonakate elamu, lüpsilaut, puidutöökoda, ait-kuivati, heinaküün, küün ja meierei. Viimane mõisnik oli Bernhard von Loewen. Mõisa park on rajatud 18. saj. Siin kasvavad peamiselt pärnad, vahtrad ja tammed. Väimela Alajärve ja Mäejärve ühendab oja. Alajärvest lõunas, Matussaares on Väimela mõisnike matusepaik ja 1885.a ehitatud kabeli varemed. Kasulik teada: mõisahoone on eravalduses ja vaadeldav ainult väljast.

Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. a. 18.-19. saj. üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hetkel asub mõisas hooldekodu. Mõisa lähedal asub kalmistu, kus säilinud eriline poolringjas kabel. Võta aega ja jaluta Võisiku mõisa ümbruses.

Rannu park on ajalooline mõisapark, mis pakub külastajatele võimalust veeta aega looduse rüpes. Kuigi kunagine mõisa peahoone, mis oli selle paiga süda, lammutati 1970. aastatel, on alles jäänud mitmed kõrvalhooned – kärnerimaja, tõllakuur ja ait. Need ajaloolised hooned jutustavad vaikides lugusid möödunud sajanditest ning aitavad mõista mõisakompleksi kunagist hiilgust ja omanike eluviisi. Pargis asub ka pink, mis on pühendatud armastatud luuletajale Mats Traadile, ning vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asub Rannu kirik – piirkonna oluline ajaloo- ja kultuurimälestis.