Suurejooneline neo-renessanss stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. a moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni.Puurmani lossi ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti "Unustatud mõisad" raames. Muul ajal ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigume ringi erinevatel korrustel, kus näeme nii krahvinna buduaari, torni viivat salaust, krahvi kabinetti ja varakambrit. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Hea teada: Praegu tegutseb lossis Puurmani Mõisakool.
Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. a, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte, peamiseks tegevusalaks teraviljakasvatus.1970. a alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Kompleksis on lehtla, külakiik, hobusetallid.
Muinasjutuline Sangaste loss ürgse looduse rüpes oma suursuguste saalide, põneva arhitektuuri, müstilise looduse ja põneva ajalooga, pakub üheskoos erinevaid võimalusi, et leida põhjus külla tulemiseks! Windsori lossi eeskujul 19. sajandi lõpul valminud lossist on aastatega saanud armastatud pulmapidude korraldamise koht, traditsiooniliste seminaride korralduspaik ja arvukate turismigruppide sihtkoht. Kultuuri- ja ajaloo huvilistele olgu juurde öeldud, et Sangaste loss esindab ära märgitud Lõuna-Eesti avastamisväärt paika ning lossi kõrval asuvas Ringtalli interaktiivses elamuskeskuses saab tutvuda rukkikrahvi loo ja 19. sajandi ilmaimedega. Loss on ehitatud koha peal valmistatud punastest tellistest. Sissekäiku rõhutab uhke väravatorn ning erikujulised tornid loovadki lossile maalilise silueti. Sõjas hävinud klaasist talveaed on tänaseks taastatud ning lossi taga laiub rukkikrahv Fr.G.M.von Bergi rajatud metsapark. Leia tee meie juurde külla!
Veeda põnev kultuuriküllane päevareis Sibulateel, mis tutvustab Sulle järgmist:* Baltisaksa kultuuri Alatskivi lossis;* eesti talupojakultuuri ja Kodavere kihelkonda Liivi muuseumis või Kodavere Pärimuskeskuses;* vene vanausuliste kultuuri Peipsimaa Pärimuskeskuses või Kolkja vanausuliste muuseumis;* kohalikku sibulakasvatamist Kostja sibulatalus (koos maitsvate sibulapirukate ja samovariteega). Igas kohas ootab seltskonda kohalik giid, kes teab rohkelt jutte ja pajatusi kohalikust elust-olust. Soovi korral on võimalik tellida transporti sobivast alguspunktist ja majutust, toitlustust.
Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on Eesti üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse. Umbes pooleteisetunnine jalutuskäik tutvustab mõisa peahoonet, kus täna tegutseb kool, ning viib jalutuskäigule erinevatesse mõisa hoonetesse. Külastatakse mõisaaegsesse lehmalauta loodud Folgikoda ja erinevaid mõisa endistes tallides toimetavaid töökodasid. Räägitakse mõisa ajaloost aga tutvustatakse ka tänaseid tegevusi. Endises viinaköögis tegutseb Mooste Viinavabriku hotell ja restoran, kus võimalik nii keha kinnitada kui kaugemalt tulijatel ööbimagi jääda.Suurejoonelise mõisaansambli väljaehitamist alustati 1903.aastal. Kiiresti kerkisid maakivist majandushooned ja majandushoovi piirav kõrge müür. Mõisa suursugususest annavad aimu säilinud hooned, mis on nüüdseks uuele elule toodud ning moodustavad tervikliku ja toimiva asula. Broneeri giidiga ringkäik Mooste mõisas kindlasti ette meie kodulehe kontaktivormi kaudu ning suuremate gruppide puhulgi leiame lahendused!
Väimela mõisa on mainitud juba 1590.a. Peahoone praegusel kujul on aastast 1952. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud endine rehepeksuhoone, piiritusevabrik, moonakate karjalaut, moonakate elamu, lüpsilaut, puidutöökoda, ait-kuivati, heinaküün, küün ja meierei. Viimane mõisnik oli Bernhard von Loewen. Mõisa park on rajatud 18. saj. Siin kasvavad peamiselt pärnad, vahtrad ja tammed. Väimela Alajärve ja Mäejärve ühendab oja. Alajärvest lõunas, Matussaares on Väimela mõisnike matusepaik ja 1885.a ehitatud kabeli varemed. Kasulik teada: mõisahoone on eravalduses ja vaadeldav ainult väljast.
Tartumaal asuv Luke mõis pakub võimalust osa saada haaravast ekskursioonist, mis tutvustab mõisa ja selle kaunist parki. Jalutuskäigu käigus avanevad lood Luke mõisa mitmekesisest ajaloost ning sul on võimalus tutvuda Kärnerimajaga, Käsitöökojaga ja ajaloolise Valitsemajaga. Ekskursioon sobib hästi nii väiksematele seltskondadele kui ka suurematele gruppidele ning seda saab siduda ka teiste üritustega, pakkudes külalistele meeldejäävat kultuurielamust. Luke mõisapark on üks paremini säilinud algse planeeringuga parke Lõuna-Eestis ning pakub imelist keskkonda, kus jalutada, nautida looduse ilu ning tunnetada ajaloolise mõisamiljöö erilisust. Lisaks ekskursioonile saab tellida toitlustust Luke mõisa köögist, mis rikastab külastust kohalike maitsete ja hubase õhkkonnaga. Ekskursiooni käigus on võimalik osta Luke mõisa käsitöötooteid. Eelneval kokkuleppel saab kombineerida külastust erinevate lisategevustega, näiteks seminari korraldamise või toitlustuspakettidega.
Rogosi mõis on Lõuna-Eestis asuv ainulaadne kastelltüüpi mõisakompleks, mille ajalugu ulatub sajandite taha. Aastatel 1629–1776 kuulus mõis Herman von Liebsdorffile, hiljem läks see tütre kaasavarana von Glasenappide suguvõsale. 1918. aastal mõis võõrandati ning alates 1934. aastast tegutses hoones kool. Tänapäeval kuulub mõis Rõuge vallale ning mõisahoonetes tegutsevad rahvamaja, Ruusmäe raamatukogu ning Haanja kooli lasteaiarühm. Mõisahooneid saab kokkuleppel külastada või vaadelda välispidiselt. Mõisapark on kõigile avatud ning sobib jalutuskäiguks igal aastaajal. Külastajatele on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad mõisa ajalugu, hoonestust ja arenguid. Parkimine on tasuta.Hea teada: alates 1990. aastast külastavad mõisa igal suvel von Glasenappide järeltulijad, kes peavad seda oma isamajaks. Säilinud on ka haruldased Joh. Chr. Brotze akvarellid, mis kujutavad mõisa varasemat ilmet.