Muinasjutuline Sangaste loss ürgse looduse rüpes oma suursuguste saalide, põneva arhitektuuri, müstilise looduse ja põneva ajalooga, pakub üheskoos erinevaid võimalusi, et leida põhjus külla tulemiseks! Windsori lossi eeskujul 19. sajandi lõpul valminud lossist on aastatega saanud armastatud pulmapidude korraldamise koht, traditsiooniliste seminaride korralduspaik ja arvukate turismigruppide sihtkoht. Kultuuri- ja ajaloo huvilistele olgu juurde öeldud, et Sangaste loss esindab ära märgitud Lõuna-Eesti avastamisväärt paika ning lossi kõrval asuvas Ringtalli interaktiivses elamuskeskuses saab tutvuda rukkikrahvi loo ja 19. sajandi ilmaimedega. Loss on ehitatud koha peal valmistatud punastest tellistest. Sissekäiku rõhutab uhke väravatorn ning erikujulised tornid loovadki lossile maalilise silueti. Sõjas hävinud klaasist talveaed on tänaseks taastatud ning lossi taga laiub rukkikrahv Fr.G.M.von Bergi rajatud metsapark. Leia tee meie juurde külla!
Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on Eesti üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse. Umbes pooleteisetunnine jalutuskäik tutvustab mõisa peahoonet, kus täna tegutseb kool, ning viib jalutuskäigule erinevatesse mõisa hoonetesse. Külastatakse mõisaaegsesse lehmalauta loodud Folgikoda ja erinevaid mõisa endistes tallides toimetavaid töökodasid. Räägitakse mõisa ajaloost aga tutvustatakse ka tänaseid tegevusi. Endises viinaköögis tegutseb Mooste Viinavabriku hotell ja restoran, kus võimalik nii keha kinnitada kui kaugemalt tulijatel ööbimagi jääda.Suurejoonelise mõisaansambli väljaehitamist alustati 1903.aastal. Kiiresti kerkisid maakivist majandushooned ja majandushoovi piirav kõrge müür. Mõisa suursugususest annavad aimu säilinud hooned, mis on nüüdseks uuele elule toodud ning moodustavad tervikliku ja toimiva asula. Broneeri giidiga ringkäik Mooste mõisas kindlasti ette meie kodulehe kontaktivormi kaudu ning suuremate gruppide puhulgi leiame lahendused!
Ahja mõis pärineb keskajast (aastast 1553). Kahekorruseline poolkelpkatusega barokne Ahja mõisa peahoone, mis valmis 1740-te aastate lõpus oli tollal Lõuna-Eesti üks luksuslikumaid. Aastatel 1929-1997 tegutses härrastemajas kool. 2007. aastal oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid. Mõisast on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, kuigi enamus ümber ehitatult. Vaatamisväärne on kaunis tiigiga park, mis on loodus- ja muinsuskaitse all.Mõis koos pargiga on paljudele tuntud Ahjalt pärit rahvakirjaniku Friedebert Tuglase lapsepõlve meenutustel põhineva raamatu "Väike Illimar" järgi.
Väimela mõisa on mainitud juba 1590.a. Peahoone praegusel kujul on aastast 1952. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud endine rehepeksuhoone, piiritusevabrik, moonakate karjalaut, moonakate elamu, lüpsilaut, puidutöökoda, ait-kuivati, heinaküün, küün ja meierei. Viimane mõisnik oli Bernhard von Loewen. Mõisa park on rajatud 18. saj. Siin kasvavad peamiselt pärnad, vahtrad ja tammed. Väimela Alajärve ja Mäejärve ühendab oja. Alajärvest lõunas, Matussaares on Väimela mõisnike matusepaik ja 1885.a ehitatud kabeli varemed. Kasulik teada: mõisahoone on eravalduses ja vaadeldav ainult väljast.
Ropka mõis on omanäoline hoone, mis peegeldab nii Tartu linna arengut kui ka Eesti mõisakultuuri eripära. Ühekorruseline kivist mõisamaja on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel ning mõisakompleks paikneb kahel pool Ropka teed. Säilinud on mitmeid ajaloolisi hooneid: moonakamaja, karjalaut, ümberehitatud tall ja ait ning park. Mõisapargis asus kunagi kolm tiiki. Teenijatemaja lääneküljel, praegusel hoonestatud alal, paiknes omal ajal reeglipärase kujundusega viljapuuaed. Kuigi hoone on eravalduses ja vaadeldav vaid väljast, tasub mõisa juurde tulla, et nautida rahulikku ümbrust ja tunnetada endisaegset mõisaõhustikku. Veelgi põnevama elamuse saad, kui külastad Ropka mõisa koos giidiga, kes toob selle paiga värvika ajaloo ja peidetud lood elavalt esile.
Sänna Kultuurimõisa tegevuse printsiibiks on kultuuri- ning loometegevuseks soodsa keskkonna rajamine ja selle hoidmine, lisaks peredele vaba aja tegevuste pakkumine. Mõisas on avatud omalaadne kogukonnapood Mõisapood, kus on müügil lähikonna tootjate kohalikku päritolu tooted, sh toidukraam. Lisaks on teenusekeskuses on raamatukogu, noortetuba, kontoripinnad, dušš ja pesupesemisvõimalus.Rohkelt tegevusi leiavad ka lapsed- mõisas tegutseb Leiutajate Külakool, Leiutajate Merekool ja Leiutajate Tsirkusekool. Hea teada: mõisa juures on Sänna Taevarada.
Varaseimad teated Palupera rüütlimõisast pärinevad aastast 1582. Sajandite jooksul on mõis kuulunud von Dückerite, Bronskyte ja von Fersenite suguvõsadele, kuid pikemalt jäi see von Bruiningkite omandusse. Just nende ajal, 1860. aastatel, püstitati puidust historitsistlik peahoone. Hoone arhitektuur on omanäoline: keskosa oli ühekorruseline, tiibhooned kahekorruselised ning keskel kõrkus neljakorruseline, kaheksatahulise ülaosaga torn. Kaunistust lisavad kaarjad aknad ning rikkalikult ehitatud kõrvalhooned. Mõisasüdame lähedal asub ka perekonnakalmistu. Tänapäevani on säilinud mitmed mõisakompleksi hooned, mis on muinsuskaitse all. 28. septembril 2019 avati Palupera mõisa juures Elva valla esimene National Geographicu kollane aken. See on eriline, sest tegemist on esimese aknaga, mille juurde paigaldati külastajate hulka loendav andur. Palupera mõisas saad nautida jalutuskäiku, avastada arhitektuuripärandit ja jäädvustada kauneid hetki pildile.
Veeda põnev kultuuriküllane päevareis Sibulateel, mis tutvustab Sulle järgmist:* Baltisaksa kultuuri Alatskivi lossis;* eesti talupojakultuuri ja Kodavere kihelkonda Liivi muuseumis või Kodavere Pärimuskeskuses;* vene vanausuliste kultuuri Peipsimaa Pärimuskeskuses või Kolkja vanausuliste muuseumis;* kohalikku sibulakasvatamist Kostja sibulatalus (koos maitsvate sibulapirukate ja samovariteega). Igas kohas ootab seltskonda kohalik giid, kes teab rohkelt jutte ja pajatusi kohalikust elust-olust. Soovi korral on võimalik tellida transporti sobivast alguspunktist ja majutust, toitlustust.