Cantervilla Loss

Maagiline Taagepera lossi võlupark „Alice'i miljoni õie võlupark“ on avatud veelgi uhkemalt kui kunagi varem. Maailmakuulsast muinasjutust inspiratsiooni saanud pargis avab uksed tõeline võluriik koos sadade tuhandete lillede, värvilise võlumetsa, kümnete temaatiliste skulptuuride ja hiigelsuurte installatsioonidega ja seda 11 hektaril. Rohkelt üllatusi ja avastamisrõõmu jagub nii lastele, vanematele kui ka vanavanematele.Maitsva suvemenüüga ootab külastajaid kohvik „Alice“. Tulge kogu perega nautima muinasjutulist oaasi Taagepera kaunis lossiaias!

Kes me oleme?Üks suur ja segane seltskond, üks suleliste ja karvaste PERE. Papagoi Keskus on kasvanud 35-liikmeliseks linnupereks, kus on esindatud 10 erinevat papagoi liiki, lisaks sibavad siin ringi kääbusküülikud ja merisead ning on akvaariumi- ja terrriumisein, kus konivad kameeleonid, ujuvad bettad, piraajad, gupid, klaassägad, põhjakoristajad, minivähjad, krevetid, teod jt. Loomulikult ei puudu ka kassid ja koer. Igav ei ole meil kunagi! Papagoi Keskuses võtavad teid vastu peremees ja perenaine, kes viivad läbi ca 1-tunnise programmi.

Põltsamaa Muuseum asub iidse Põltsamaa ordulinnuse müüride vahel. Vana muuseumimaja tutvustab Põltsamaa ajalugu, uus väravahoone aga lossi uhket lugu läbi kolme korruse. Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust, muuseumitunde ja pildiprogramme. Samas asub ka Põltsamaa Turismiinfopunkt, kust saab osta piirkonna suveniire ning kaasa võtta turismitrükiseid.Huvitav teada: Põltsamaa lossis oli Liivi sõja ajal Liivimaa kuninga residents. 18. sajandil oli Põltsamaa loss rokokoostiilis loss, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus.

Rogosi mõis on Lõuna-Eestis asuv ainulaadne kastelltüüpi mõisakompleks, mille ajalugu ulatub sajandite taha. Aastatel 1629–1776 kuulus mõis Herman von Liebsdorffile, hiljem läks see tütre kaasavarana von Glasenappide suguvõsale. 1918. aastal mõis võõrandati ning alates 1934. aastast tegutses hoones kool. Tänapäeval kuulub mõis Rõuge vallale ning mõisahoonetes tegutsevad rahvamaja, Ruusmäe raamatukogu ning Haanja kooli lasteaiarühm. Mõisahooneid saab kokkuleppel külastada või vaadelda välispidiselt. Mõisapark on kõigile avatud ning sobib jalutuskäiguks igal aastaajal. Külastajatele on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad mõisa ajalugu, hoonestust ja arenguid. Parkimine on tasuta.Hea teada: alates 1990. aastast külastavad mõisa igal suvel von Glasenappide järeltulijad, kes peavad seda oma isamajaks. Säilinud on ka haruldased Joh. Chr. Brotze akvarellid, mis kujutavad mõisa varasemat ilmet.

Maanteemuuseumi masinahallis on 2019. aasta juulist avatud elamuslik püsiekspositsioon „Masinate valitsemine“. Näituse juhtmõte tähistab vastuolulist võimusuhet autode ja nende juhtide vahel. Ekspositsioon koosneb kolmest alaekspositsioonist: autokultuur, liikluskasvatus ja teedemasinate väljapanek. Iga osa mõtestab autode valitsemise tähtsust ja võimalikkust erineval viisil. Masinahall - see on1500 m2 näitusepinda120 tonni masinaidTeadmisi andvad haridusprogrammidPõnevad üritusedHalli keskmist, liikluskasvatuse keskuse osa, on võimalik kohandada konverentsi- ja ürituste saaliks mahutavusega kuni 150 inimest. Lisaks pakuvad Eesti maantemuuseumis elamusi väliekspositsioon Teeaeg ning kunagise Varbuse postijaama peahoones asuv lastemuuseum ning vahelduvad näitused.

Lõunakeskus on Lõuna-Eestis suurim kaubanduskeskus. Lisaks on see hinnatud vaba aja veetmise paik kogu perele. Keskuses tegutseb enam kui 180 kauplust ja teenuseosutajat. Lõunakeskus on aga palju enamat kui kaubanduskeskus. Astri Arenaja jäähall on avatud aastaringselt, Eesti suurimasse siseseiklusparki on teretulnud nii algajad kui kogenud seiklejad, kuue kinosaaliga Apollo kinos linastub alati midagi põnevat ning tegevust jätkub ka spordiklubis. Mugavat peatuspaika nii puhkusele kui ärireisile tulnud linnakülalistele pakub hotell Sophia. Ka lemmikloomad on Astri keskusesse oodatud.

Tartumaal asuv Kodavere Pärimuskeskus annab uue elu ja sisu ajaloolisele, erilise arhitektuuriga Pala vallamajale, mis on olnud aastaid kohaliku kogukonna süda. Keskus tutvustab Peipsi piirkonna rikkalikku kultuuripärandit ja on koht, kus vana aja lood, keeled ja tavad saavad uue hingamise. Külastaja saab põhjaliku ülevaate Kodavere kihelkonna valdade ja vallamajade ajaloost ning näha huvitavat fotonäitust „Kodavere kihelkonna inimesed Oskar Tõrva klaasnegatiividel“, mis avab sajanditaguse maaelu argipäeva ja pidupäeva. Lisaks saab imetleda käsitöönäitust „Kodavere kupuliud“, mis toob esile kohalike meistrite oskused ja rahvapärase esteetika. Eraldi väljapanek on pühendatud Kodavere murrakule, mis on piirkonna identiteedi oluline osa. Samuti leiab keskuses luuletaja Anna Haava mälestustoa ning stendinäituse „Laulupeod Palal 100 aastat tagasi“. Ettetellimisel pakutakse giidituure ja pärimuskultuuri töötubasid, mis sobivad nii kooligruppidele kui ka täiskasvanutele.

Adavere mõis jutustab lugu piirkonna pikast ajaloost ning on olnud sajandeid oluline osa Põltsamaa ümbruse kultuuripärandist. Mõisa pilkupüüdev paekivist peahoone koos ajalooliste kõrvalhoonetega annab aimu kunagisest esinduslikust mõisakompleksist, mida ümbritses avar park. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuulusid ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned- töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast. Mõisa külastamine ettetellimisel.