Võisiku mõis

Ahja mõis pärineb keskajast (aastast 1553). Kahekorruseline poolkelpkatusega barokne Ahja mõisa peahoone, mis valmis 1740-te aastate lõpus oli tollal Lõuna-Eesti üks luksuslikumaid. Aastatel 1929-1997 tegutses härrastemajas kool. 2007. aastal oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid. Mõisast on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, kuigi enamus ümber ehitatult. Vaatamisväärne on kaunis tiigiga park, mis on loodus- ja muinsuskaitse all.Mõis koos pargiga on paljudele tuntud Ahjalt pärit rahvakirjaniku Friedebert Tuglase lapsepõlve meenutustel põhineva raamatu "Väike Illimar" järgi.

Pajusi mõis, rajatud 17. sajandil, on Jõgevamaa üks kaunimaid ajaloolisi pärle. 19. sajandi alguses valminud klassitsistlik peahoone paistis silma oma soliidsuse ja kaunite arhitektuursete detailidega. Tänaseni on säilinud peahoone keskosa ja tiib, mis annavad aimu mõisa kunagisest hiilgusest. Alates 1930. aastatest on mõisas tegutsenud rahvamaja, pakkudes kohalikele kultuuri- ja kogunemispaika. Tänapäeval on Pajusi mõis mitmekülgne sündmus- ja puhkusepaik. Kompleksis asub kuue numbritoaga Katariina külalistemaja, pidude ja seminaride korraldamiseks sobiv Von Wahli restoran, privaatseteks koosviibimisteks loodud Morrisoni sepi- ja grillikoda ning suuremate ürituste ja kontsertide tarbeks Kultuuriait. Pajusi mõis ühendab väärika ajaloo ja tänapäevase kasutuse, pakkudes külastajale nii kultuurielamusi kui ka võimalust korraldada erilisi sündmusi. Tule avastama Pajusi mõisa!

Varaseimad teated Palupera rüütlimõisast pärinevad aastast 1582. Sajandite jooksul on mõis kuulunud von Dückerite, Bronskyte ja von Fersenite suguvõsadele, kuid pikemalt jäi see von Bruiningkite omandusse. Just nende ajal, 1860. aastatel, püstitati puidust historitsistlik peahoone. Hoone arhitektuur on omanäoline: keskosa oli ühekorruseline, tiibhooned kahekorruselised ning keskel kõrkus neljakorruseline, kaheksatahulise ülaosaga torn. Kaunistust lisavad kaarjad aknad ning rikkalikult ehitatud kõrvalhooned. Mõisasüdame lähedal asub ka perekonnakalmistu. Tänapäevani on säilinud mitmed mõisakompleksi hooned, mis on muinsuskaitse all. 28. septembril 2019 avati Palupera mõisa juures Elva valla esimene National Geographicu kollane aken. See on eriline, sest tegemist on esimese aknaga, mille juurde paigaldati külastajate hulka loendav andur. Palupera mõisas saad nautida jalutuskäiku, avastada arhitektuuripärandit ja jäädvustada kauneid hetki pildile.

Veeda põnev kultuuriküllane päevareis Sibulateel, mis tutvustab Sulle järgmist:* Baltisaksa kultuuri Alatskivi lossis;* eesti talupojakultuuri ja Kodavere kihelkonda Liivi muuseumis või Kodavere Pärimuskeskuses;* vene vanausuliste kultuuri Peipsimaa Pärimuskeskuses või Kolkja vanausuliste muuseumis;* kohalikku sibulakasvatamist Kostja sibulatalus (koos maitsvate sibulapirukate ja samovariteega). Igas kohas ootab seltskonda kohalik giid, kes teab rohkelt jutte ja pajatusi kohalikust elust-olust. Soovi korral on võimalik tellida transporti sobivast alguspunktist ja majutust, toitlustust.

Rannu park on ajalooline mõisapark, mis pakub külastajatele võimalust veeta aega looduse rüpes. Kuigi kunagine mõisa peahoone, mis oli selle paiga süda, lammutati 1970. aastatel, on alles jäänud mitmed kõrvalhooned – kärnerimaja, tõllakuur ja ait. Need ajaloolised hooned jutustavad vaikides lugusid möödunud sajanditest ning aitavad mõista mõisakompleksi kunagist hiilgust ja omanike eluviisi. Pargis asub ka pink, mis on pühendatud armastatud luuletajale Mats Traadile, ning vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asub Rannu kirik – piirkonna oluline ajaloo- ja kultuurimälestis.

Väimela mõisa on mainitud juba 1590.a. Peahoone praegusel kujul on aastast 1952. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud endine rehepeksuhoone, piiritusevabrik, moonakate karjalaut, moonakate elamu, lüpsilaut, puidutöökoda, ait-kuivati, heinaküün, küün ja meierei. Viimane mõisnik oli Bernhard von Loewen. Mõisa park on rajatud 18. saj. Siin kasvavad peamiselt pärnad, vahtrad ja tammed. Väimela Alajärve ja Mäejärve ühendab oja. Alajärvest lõunas, Matussaares on Väimela mõisnike matusepaik ja 1885.a ehitatud kabeli varemed. Kasulik teada: mõisahoone on eravalduses ja vaadeldav ainult väljast.

Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on Eesti üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse. Umbes pooleteisetunnine jalutuskäik tutvustab mõisa peahoonet, kus täna tegutseb kool, ning viib jalutuskäigule erinevatesse mõisa hoonetesse. Külastatakse mõisaaegsesse lehmalauta loodud Folgikoda ja erinevaid mõisa endistes tallides toimetavaid töökodasid. Räägitakse mõisa ajaloost aga tutvustatakse ka tänaseid tegevusi. Endises viinaköögis tegutseb Mooste Viinavabriku hotell ja restoran, kus võimalik nii keha kinnitada kui kaugemalt tulijatel ööbimagi jääda.Suurejoonelise mõisaansambli väljaehitamist alustati 1903.aastal. Kiiresti kerkisid maakivist majandushooned ja majandushoovi piirav kõrge müür. Mõisa suursugususest annavad aimu säilinud hooned, mis on nüüdseks uuele elule toodud ning moodustavad tervikliku ja toimiva asula. Broneeri giidiga ringkäik Mooste mõisas kindlasti ette meie kodulehe kontaktivormi kaudu ning suuremate gruppide puhulgi leiame lahendused!

Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. aastal, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte ning selle peamiseks tegevusalaks on olnud teraviljakasvatus. 1970. aasta alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Mõisakompleksis saab tutvuda mõisa ajalooga ning jalutada rahulikus mõisamiljöös. Külastajatele pakuvad avastamisrõõmu ka lehtla, külakiik ja hobusetallid.