Väimela mõisakompleks ja park

Rannu park on ajalooline mõisapark, mis pakub külastajatele võimalust veeta aega looduse rüpes. Kuigi kunagine mõisa peahoone, mis oli selle paiga süda, lammutati 1970. aastatel, on alles jäänud mitmed kõrvalhooned – kärnerimaja, tõllakuur ja ait. Need ajaloolised hooned jutustavad vaikides lugusid möödunud sajanditest ning aitavad mõista mõisakompleksi kunagist hiilgust ja omanike eluviisi. Pargis asub ka pink, mis on pühendatud armastatud luuletajale Mats Traadile, ning vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asub Rannu kirik – piirkonna oluline ajaloo- ja kultuurimälestis.

Ahja mõis pärineb keskajast (aastast 1553). Kahekorruseline poolkelpkatusega barokne Ahja mõisa peahoone, mis valmis 1740-te aastate lõpus oli tollal Lõuna-Eesti üks luksuslikumaid. Aastatel 1929-1997 tegutses härrastemajas kool. 2007. aastal oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid. Mõisast on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, kuigi enamus ümber ehitatult. Vaatamisväärne on kaunis tiigiga park, mis on loodus- ja muinsuskaitse all.Mõis koos pargiga on paljudele tuntud Ahjalt pärit rahvakirjaniku Friedebert Tuglase lapsepõlve meenutustel põhineva raamatu "Väike Illimar" järgi.

Luke mõis kutsub avastama endise rüütlimõisa ajaloolist arhitektuuri ja lummavat parki, kus asub stiilne nukumajalik Kärnerimaja, milles on infopunkt, mõisat tutvustav ekspositsioon ja suveperioodil kohvik. Taastatud Valitsejamaja lisab mõisakompleksile ajaloolist sügavust. Veevulin ja paviljoni vaade tiikidele kutsuvad sukelduma mõisaajastu romantikasse. Mõisa terrassid, omapärase kujuga puude allee ning betoonist lõvikujud treppidel loovad ainulaadse ja suursuguse atmosfääri, olles laste lemmikud. Luke mõisas saab korralda seminare, osaleda tuuridel, kontserditel, või nokitseda käsitöökojas!

Pikajärve mõis, mis on tuntud ka Cantervilla lossi nime all, on tõenäoliselt üks hubasemaid mõisaid Eestis. Mõisa 1908.aastal valminud peahoone koos värvikate maakivist kõrvalhoonetega paikneb kõrgel järvekaldal, kaunil Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. Pilku püüdva peahoone koridoride seinu kaunistavad maastikumaalid ja portreed, antiikne mööbel ja lühtrite valgus lisavad ruumidesse pidulikkust ja romantikat. Praegu on Otepää lähistel paiknev mõisakompleks eraomanduses ning siin tegutseb hotell, restoran ja suvisel ajal laste mängumaa. Lossi saab rentida ka pulmadeks ning muudeks pidulikeks sündmusteks.

Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. a. 18.-19. saj. üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hetkel asub mõisas hooldekodu. Mõisa lähedal asub kalmistu, kus säilinud eriline poolringjas kabel. Võta aega ja jaluta Võisiku mõisa ümbruses.

Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on Eesti üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse. Umbes pooleteisetunnine jalutuskäik tutvustab mõisa peahoonet, kus täna tegutseb kool, ning viib jalutuskäigule erinevatesse mõisa hoonetesse. Külastatakse mõisaaegsesse lehmalauta loodud Folgikoda ja erinevaid mõisa endistes tallides toimetavaid töökodasid. Räägitakse mõisa ajaloost aga tutvustatakse ka tänaseid tegevusi. Endises viinaköögis tegutseb Mooste Viinavabriku hotell ja restoran, kus võimalik nii keha kinnitada kui kaugemalt tulijatel ööbimagi jääda.Suurejoonelise mõisaansambli väljaehitamist alustati 1903.aastal. Kiiresti kerkisid maakivist majandushooned ja majandushoovi piirav kõrge müür. Mõisa suursugususest annavad aimu säilinud hooned, mis on nüüdseks uuele elule toodud ning moodustavad tervikliku ja toimiva asula. Broneeri giidiga ringkäik Mooste mõisas kindlasti ette meie kodulehe kontaktivormi kaudu ning suuremate gruppide puhulgi leiame lahendused!

Adavere mõis jutustab lugu piirkonna pikast ajaloost ning on olnud sajandeid oluline osa Põltsamaa ümbruse kultuuripärandist. Mõisa pilkupüüdev paekivist peahoone koos ajalooliste kõrvalhoonetega annab aimu kunagisest esinduslikust mõisakompleksist, mida ümbritses avar park. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuulusid ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned- töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast. Mõisa külastamine ettetellimisel.

Pajusi mõis, rajatud 17. sajandil, on Jõgevamaa üks kaunimaid ajaloolisi pärle. 19. sajandi alguses valminud klassitsistlik peahoone paistis silma oma soliidsuse ja kaunite arhitektuursete detailidega. Tänaseni on säilinud peahoone keskosa ja tiib, mis annavad aimu mõisa kunagisest hiilgusest. Alates 1930. aastatest on mõisas tegutsenud rahvamaja, pakkudes kohalikele kultuuri- ja kogunemispaika. Tänapäeval on Pajusi mõis mitmekülgne sündmus- ja puhkusepaik. Kompleksis asub kuue numbritoaga Katariina külalistemaja, pidude ja seminaride korraldamiseks sobiv Von Wahli restoran, privaatseteks koosviibimisteks loodud Morrisoni sepi- ja grillikoda ning suuremate ürituste ja kontsertide tarbeks Kultuuriait. Pajusi mõis ühendab väärika ajaloo ja tänapäevase kasutuse, pakkudes külastajale nii kultuurielamusi kui ka võimalust korraldada erilisi sündmusi. Tule avastama Pajusi mõisa!