Ahja mõis

Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. a, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte, peamiseks tegevusalaks teraviljakasvatus.1970. a alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Kompleksis on lehtla, külakiik, hobusetallid.

Adavere mõis jutustab lugu piirkonna pikast ajaloost ning on olnud sajandeid oluline osa Põltsamaa ümbruse kultuuripärandist. Mõisa pilkupüüdev paekivist peahoone koos ajalooliste kõrvalhoonetega annab aimu kunagisest esinduslikust mõisakompleksist, mida ümbritses avar park. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuulusid ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned- töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast. Mõisa külastamine ettetellimisel.

Rogosi mõis on Lõuna-Eestis asuv ainulaadne kastelltüüpi mõisakompleks, mille ajalugu ulatub sajandite taha. Aastatel 1629–1776 kuulus mõis Herman von Liebsdorffile, hiljem läks see tütre kaasavarana von Glasenappide suguvõsale. 1918. aastal mõis võõrandati ning alates 1934. aastast tegutses hoones kool. Tänapäeval kuulub mõis Rõuge vallale ning mõisahoonetes tegutsevad rahvamaja, Ruusmäe raamatukogu ning Haanja kooli lasteaiarühm. Mõisahooneid saab kokkuleppel külastada või vaadelda välispidiselt. Mõisapark on kõigile avatud ning sobib jalutuskäiguks igal aastaajal. Külastajatele on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad mõisa ajalugu, hoonestust ja arenguid. Parkimine on tasuta.Hea teada: alates 1990. aastast külastavad mõisa igal suvel von Glasenappide järeltulijad, kes peavad seda oma isamajaks. Säilinud on ka haruldased Joh. Chr. Brotze akvarellid, mis kujutavad mõisa varasemat ilmet.

Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. a. 18.-19. saj. üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hetkel asub mõisas hooldekodu. Mõisa lähedal asub kalmistu, kus säilinud eriline poolringjas kabel. Võta aega ja jaluta Võisiku mõisa ümbruses.

Pajusi mõis, rajatud 17. sajandil, on Jõgevamaa üks kaunimaid ajaloolisi pärle. 19. sajandi alguses valminud klassitsistlik peahoone paistis silma oma soliidsuse ja kaunite arhitektuursete detailidega. Tänaseni on säilinud peahoone keskosa ja tiib, mis annavad aimu mõisa kunagisest hiilgusest. Alates 1930. aastatest on mõisas tegutsenud rahvamaja, pakkudes kohalikele kultuuri- ja kogunemispaika. Tänapäeval on Pajusi mõis mitmekülgne sündmus- ja puhkusepaik. Kompleksis asub kuue numbritoaga Katariina külalistemaja, pidude ja seminaride korraldamiseks sobiv Von Wahli restoran, privaatseteks koosviibimisteks loodud Morrisoni sepi- ja grillikoda ning suuremate ürituste ja kontsertide tarbeks Kultuuriait. Pajusi mõis ühendab väärika ajaloo ja tänapäevase kasutuse, pakkudes külastajale nii kultuurielamusi kui ka võimalust korraldada erilisi sündmusi. Tule avastama Pajusi mõisa!

Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on säilinud üpriski terviklikuna. Mõisa suursugususest annab aimu pea tervikuna taastatud ajalooliste hoonete kompleks. Lehmalaudast on saanud Kagu-Eesti suurim kontserdisaal Folgikoda ning kaunilt dekoreeritud maakivihoonetest leiab muuhulgas hubase Linakoja külalistemaja, Villakoja käsitööpoe, kauni Saviukumaja salongi ning retrohõngulise Taaskasutuskoja. Pargimajas tegutseb mõisaspaa ja järve kaldal ilutseb Viinavabriku hotell ja restoran. Peamajas ehk häärberis tegutseb Mooste Mõisakool. Külalised on kõigepealt oodatud infokojas, kus leiab ka kaardi mõisakompleksis orienteerumiseks. Ettetellimisel pakume giidiga ekskursioone, kus külastatakse erinevaid kodasid ja räägitakse lugusid nii minevikust kui tänapäevast.

Ajalooliselt asus Tartus üheksa mõisa, millest seitse on tänapäevani säilinud. See tuur viib sind avastusretkele viie kõige iseloomulikuma ja eriilmelisema mõisakompleksi juurde, mis aitavad mõista, kuidas kunagistest aadlivaldustest kasvas välja tänapäevane linn. Külastame Tähtvere mõisa, mille rohelus ja ajalooline miljöö loovad ettekujutuse kunagisest mõisaelust; Maarjamõisa mõisa, mille juured ulatuvad rüütlimõisa aega; Tamme mõisa, mille nime ja planeeringut kannab edasi mõisapärand; Ropka mõisa, mis näitab, kuidas ajaloolised mõisamaad muutusid tööstus- ja elupiirkondadeks; ning Karlova mõisa, mille ümber kujunenud linnaosa on tuntud oma boheemlasliku õhkkonna ja puitarhitektuuri poolest. Tuuri jooksul näed mõisaid väljast ja kuuled giidilt nende ajaloost, rollist linna arengus ning tänapäevasest kasutusest. Kõik hooned seest avatud ei ole, sest osa on erakätes või asutuste kasutuses. Tuuri saab läbida ratta, auto või bussiga ning tellida mitmes keeles.

Tähtvere mõisat on esmamainitud 1515. aastal ning keskajal kuulus mõis Tartu piiskopile. 1919. aastal müüdi osa Tähtvere mõisa maadest Tähtvere linnaosa esimesteks ehituskruntideks. Mõisa peahoone (ehitatud 1910. aastal heimatstiilis) on säilinud ja kasutusel Eesti Maaülikooli ühe õppehoonena (sellega on liidetud juurdeehitis).Säilinud mõisa kõrvalhooned on väikeloomade laut, teenijatemaja, ait-kuivati, karjalaut, moonakamaja ja sepikoda.Mõis on vaadeldav ainult väljast ning sellega saab tutvuda ka näiteks giidiga rattatuuril "Tartu linnamõisad".