Ahja mõis

Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on säilinud üpriski terviklikuna. Mõisa suursugususest annab aimu pea tervikuna taastatud ajalooliste hoonete kompleks. Lehmalaudast on saanud Kagu-Eesti suurim kontserdisaal Folgikoda ning kaunilt dekoreeritud maakivihoonetest leiab muuhulgas hubase Linakoja külalistemaja, Villakoja käsitööpoe, kauni Saviukumaja salongi ning retrohõngulise Taaskasutuskoja. Pargimajas tegutseb mõisaspaa ja järve kaldal ilutseb Viinavabriku hotell ja restoran. Peamajas ehk häärberis tegutseb Mooste Mõisakool. Külalised on kõigepealt oodatud infokojas, kus leiab ka kaardi mõisakompleksis orienteerumiseks. Ettetellimisel pakume giidiga ekskursioone, kus külastatakse erinevaid kodasid ja räägitakse lugusid nii minevikust kui tänapäevast.

Varaseimad teated Palupera rüütlimõisast pärinevad aastast 1582. Sajandite jooksul on mõis kuulunud von Dückerite, Bronskyte ja von Fersenite suguvõsadele, kuid pikemalt jäi see von Bruiningkite omandusse. Just nende ajal, 1860. aastatel, püstitati puidust historitsistlik peahoone. Hoone arhitektuur on omanäoline: keskosa oli ühekorruseline, tiibhooned kahekorruselised ning keskel kõrkus neljakorruseline, kaheksatahulise ülaosaga torn. Kaunistust lisavad kaarjad aknad ning rikkalikult ehitatud kõrvalhooned. Mõisasüdame lähedal asub ka perekonnakalmistu. Tänapäevani on säilinud mitmed mõisakompleksi hooned, mis on muinsuskaitse all. 28. septembril 2019 avati Palupera mõisa juures Elva valla esimene National Geographicu kollane aken. See on eriline, sest tegemist on esimese aknaga, mille juurde paigaldati külastajate hulka loendav andur. Palupera mõisas saad nautida jalutuskäiku, avastada arhitektuuripärandit ja jäädvustada kauneid hetki pildile.

Ropka mõis on omanäoline hoone, mis peegeldab nii Tartu linna arengut kui ka Eesti mõisakultuuri eripära. Ühekorruseline kivist mõisamaja on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel ning mõisakompleks paikneb kahel pool Ropka teed. Säilinud on mitmeid ajaloolisi hooneid: moonakamaja, karjalaut, ümberehitatud tall ja ait ning park. Mõisapargis asus kunagi kolm tiiki. Teenijatemaja lääneküljel, praegusel hoonestatud alal, paiknes omal ajal reeglipärase kujundusega viljapuuaed. Kuigi hoone on eravalduses ja vaadeldav vaid väljast, tasub mõisa juurde tulla, et nautida rahulikku ümbrust ja tunnetada endisaegset mõisaõhustikku. Veelgi põnevama elamuse saad, kui külastad Ropka mõisa koos giidiga, kes toob selle paiga värvika ajaloo ja peidetud lood elavalt esile.

Parunite jälgedes on jalgsimatk koos giidiga Alatskivi mõisasüdames. Räägime vanade hoonete lugusid ja püüame üheskoos aru saada mõisate majandamise tarkustest. Saame aimu kui palju oli ühel mõisal majandamiseks vaja maad, maju ja inimesi ning kui suure jälje on Alatskivi lossi valitsejate – Nolckenite aeg Alatskivile jätnud.Giidiks Eesti üks parim mõisatundja ja Alatskivi lossi restaureerija Külli Must.Soovitav ette tellida vähemalt 3 päeva.

Muinasjutuline Sangaste loss ürgse looduse rüpes oma suursuguste saalide, põneva arhitektuuri, müstilise looduse ja põneva ajalooga, pakub üheskoos erinevaid võimalusi, et leida põhjus külla tulemiseks! Windsori lossi eeskujul 19. sajandi lõpul valminud lossist on aastatega saanud armastatud pulmapidude korraldamise koht, traditsiooniliste seminaride korralduspaik ja arvukate turismigruppide sihtkoht. Kultuuri- ja ajaloo huvilistele olgu juurde öeldud, et Sangaste loss esindab ära märgitud Lõuna-Eesti avastamisväärt paika ning lossi kõrval asuvas Ringtalli interaktiivses elamuskeskuses saab tutvuda rukkikrahvi loo ja 19. sajandi ilmaimedega. Loss on ehitatud koha peal valmistatud punastest tellistest. Sissekäiku rõhutab uhke väravatorn ning erikujulised tornid loovadki lossile maalilise silueti. Sõjas hävinud klaasist talveaed on tänaseks taastatud ning lossi taga laiub rukkikrahv Fr.G.M.von Bergi rajatud metsapark. Leia tee meie juurde külla!

Tähtvere mõisat on esmamainitud 1515. aastal ning keskajal kuulus mõis Tartu piiskopile. 1919. aastal müüdi osa Tähtvere mõisa maadest Tähtvere linnaosa esimesteks ehituskruntideks. Mõisa peahoone (ehitatud 1910. aastal heimatstiilis) on säilinud ja kasutusel Eesti Maaülikooli ühe õppehoonena (sellega on liidetud juurdeehitis).Säilinud mõisa kõrvalhooned on väikeloomade laut, teenijatemaja, ait-kuivati, karjalaut, moonakamaja ja sepikoda.Mõis on vaadeldav ainult väljast ning sellega saab tutvuda ka näiteks giidiga rattatuuril "Tartu linnamõisad".

Järvere mõis rajati Sõmerpalu abimõisana kauni Vagula järve kaldale 1766. a. Rajajaks oli Sõmerpalu mõisaomanik filosoofiadoktor Friedrich Alexander von Möller, kes lasi ehitada Järvere mõisa oma emale ning seda kutsutigi vanaproua majaks. Sõmerpalu ja Järvere mõisat eraldas park, mis rajati 1830.aastal ja siin oli juba omal ajal umbes 200 erinevat puu-ja põõsaliiki. Hea teada: Kultuurimälestisena kaitse all olev mõis on käesoleval ajal eravalduses ning on ainult eemalt vaadeldav.

Ajalooliselt asus Tartus üheksa mõisa, millest seitse on tänapäevani säilinud. See tuur viib sind avastusretkele viie kõige iseloomulikuma ja eriilmelisema mõisakompleksi juurde, mis aitavad mõista, kuidas kunagistest aadlivaldustest kasvas välja tänapäevane linn. Külastame Tähtvere mõisa, mille rohelus ja ajalooline miljöö loovad ettekujutuse kunagisest mõisaelust; Maarjamõisa mõisa, mille juured ulatuvad rüütlimõisa aega; Tamme mõisa, mille nime ja planeeringut kannab edasi mõisapärand; Ropka mõisa, mis näitab, kuidas ajaloolised mõisamaad muutusid tööstus- ja elupiirkondadeks; ning Karlova mõisa, mille ümber kujunenud linnaosa on tuntud oma boheemlasliku õhkkonna ja puitarhitektuuri poolest. Tuuri jooksul näed mõisaid väljast ja kuuled giidilt nende ajaloost, rollist linna arengus ning tänapäevasest kasutusest. Kõik hooned seest avatud ei ole, sest osa on erakätes või asutuste kasutuses. Tuuri saab läbida ratta, auto või bussiga ning tellida mitmes keeles.