Sangaste loss

Muinasjutuline Alatskivi loss ootab avastamist Lõuna-Eestis, vaid umbes 40 km Tartust. Lossis rändad ajas tagasi 19. sajandisse, tutvud aadlipere elu ja mõisa igapäevaga ning kohtud teenijatega, kes sada aastat tagasi siin töötasid, kes on keldrikorrusel vahakujude abil ellu äratatud. Lossigiidid jutustavad haaravaid lugusid ning külastajad saavad ise käed külge panna keraamikakojas, valmistades isikliku suveniiri. Kolmel korrusel kulgeva näitusega tutvumiseks varu vähemalt poolteist tundi. Lossi kolmandal korrusel asub helilooja Eduard Tubina muuseum, mis tutvustab ühe Eesti tuntuima muusiku elu ja loomingut. Lossi kõrval olev endine sõiduhobuste tall annab ülevaate mõisa majandamisest ja igapäevasest toimimisest. Alatskivi loss on osa Sibulatee piirkonnast, mida saab avastada ka National Geographicu säravkollase akna kaudu. Jaluta lossipargis, naudi loodust Alatskivi matkarajal, ööbi romantilistes lossi sviitides ja maitse kohalikke roogi lossi restoranis.

Adavere mõis jutustab lugu piirkonna pikast ajaloost ning on olnud sajandeid oluline osa Põltsamaa ümbruse kultuuripärandist. Mõisa pilkupüüdev paekivist peahoone koos ajalooliste kõrvalhoonetega annab aimu kunagisest esinduslikust mõisakompleksist, mida ümbritses avar park. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuulusid ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned- töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast. Mõisa külastamine ettetellimisel.

Hilisklassitsistlikus stiilis Räpina Mäemõisa härrastemaja ehk rahvahulgas tuntud kui Sillapää loss on ehitatud 19. sajandi keskel. Algselt ehitatud maja keskosa ja külgmised tiivad olid täiskahekorruselised, omavahel ühendasid neid aga ühekorruselised galeriid. Hoone tagakülge kaunistavad neli joonia sammast koos kolmnurkfrontoon portikusega. 1924. a alustas hoones tegevust aianduskooli eelkäija. Hoone ehitati 1937-1938 ümber täiskahekorruseliseks. Tänapäeval asuvad mõisahoones Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Räpina Muusikakool ja Räpina Rahvakool.

Ropka mõis on omanäoline hoone, mis peegeldab nii Tartu linna arengut kui ka Eesti mõisakultuuri eripära. Ühekorruseline kivist mõisamaja on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel ning mõisakompleks paikneb kahel pool Ropka teed. Säilinud on mitmeid ajaloolisi hooneid: moonakamaja, karjalaut, ümberehitatud tall ja ait ning park. Mõisapargis asus kunagi kolm tiiki. Teenijatemaja lääneküljel, praegusel hoonestatud alal, paiknes omal ajal reeglipärase kujundusega viljapuuaed. Kuigi hoone on eravalduses ja vaadeldav vaid väljast, tasub mõisa juurde tulla, et nautida rahulikku ümbrust ja tunnetada endisaegset mõisaõhustikku. Veelgi põnevama elamuse saad, kui külastad Ropka mõisa koos giidiga, kes toob selle paiga värvika ajaloo ja peidetud lood elavalt esile.

Põltsamaa loss on läbi sajandite olnud tähtis koht ja kannab endas väärikat ajalugu – rajatud 1272. aastal jõe kaldale, olnud Liivimaa kuninga Magnuse residents ning hiljem uhke rokokoo palee. Sõjad ja põlengud jätsid lossi varemetesse, kuid nüüd on ta taas ellu ärganud ja ootab Sind külla! Täna pakub loss külastajale rohkelt põnevat. Eelkõige tasub tõusta 7-korruselise lossitorni vaateplatvormile, kust avaneb lummav vaade linnale igal aastaajal. Torni kroonib taastatud ajalooline kuppel, mis on ainulaadne kogu Eestis. Kompleksis asuv kirik on rajatud otse lossi kindlustusmüüride ja torni sisse ning avatud suvel igapäevaselt. Konvendi- ja väravahoones asub kaasaegne ekspositsioon, mis jutustab lossi ja Põltsamaa linna värvika loo. Lossiõuel ootavad käsitöökojad, kus saab meistrite tööd kõrvalt vaadata või ka ise midagi huvitavat soetada. Toiduelamusi pakub restoran Oberpahlen, kus ajalugu ja maitsed põimuvad. Avasta Põltsamaa loss – koht, kus ajalugu ärkab ellu!

Sänna Kultuurimõisa tegevuse printsiibiks on kultuuri- ning loometegevuseks soodsa keskkonna rajamine ja selle hoidmine, lisaks peredele vaba aja tegevuste pakkumine. Mõisas on avatud omalaadne kogukonnapood Mõisapood, kus on müügil lähikonna tootjate kohalikku päritolu tooted, sh toidukraam. Lisaks on teenusekeskuses on raamatukogu, noortetuba, kontoripinnad, dušš ja pesupesemisvõimalus.Rohkelt tegevusi leiavad ka lapsed- mõisas tegutseb Leiutajate Külakool, Leiutajate Merekool ja Leiutajate Tsirkusekool. Hea teada: mõisa juures on Sänna Taevarada.

Tähtvere mõisat on esmamainitud 1515. aastal ning keskajal kuulus mõis Tartu piiskopile. 1919. aastal müüdi osa Tähtvere mõisa maadest Tähtvere linnaosa esimesteks ehituskruntideks. Mõisa peahoone (ehitatud 1910. aastal heimatstiilis) on säilinud ja kasutusel Eesti Maaülikooli ühe õppehoonena (sellega on liidetud juurdeehitis).Säilinud mõisa kõrvalhooned on väikeloomade laut, teenijatemaja, ait-kuivati, karjalaut, moonakamaja ja sepikoda.Mõis on vaadeldav ainult väljast ning sellega saab tutvuda ka näiteks giidiga rattatuuril "Tartu linnamõisad".

Ahja mõis pärineb keskajast (aastast 1553). Kahekorruseline poolkelpkatusega barokne Ahja mõisa peahoone, mis valmis 1740-te aastate lõpus oli tollal Lõuna-Eesti üks luksuslikumaid. Aastatel 1929-1997 tegutses härrastemajas kool. 2007. aastal oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid. Mõisast on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, kuigi enamus ümber ehitatult. Vaatamisväärne on kaunis tiigiga park, mis on loodus- ja muinsuskaitse all.Mõis koos pargiga on paljudele tuntud Ahjalt pärit rahvakirjaniku Friedebert Tuglase lapsepõlve meenutustel põhineva raamatu "Väike Illimar" järgi.