Mooste mõis

Saatse muuseumi peamaja ei meenuta sugugi seto tare. See on hoopis uhke häärber! Maja oligi algselt elumaja, seejärel koolimaja ja nüüd muuseum. Saatse muuseumi teevad eriliseks seinale maalitud tekstid ja võimalus vaadata vanu filmilõike Setomaa aja- ja usundiloo kohta. Maja ülakorrusel on kunagine klassiruum sisse seatud nõukogude aja stiilis. Muuseumil on avar õueala ja väike lava, seega mõnus paik pikniku pidamiseks. Lisaks algab ja lõpeb muuseumi juures väikene piiriäärne matkarada, mida võimalik läbida ka siis, kui muuseum ise suletud on.

Ülevaatlik tuur "Esimest korda Tartus" sobib aktiivsema liikumisviisiga inimesele Tartust esimese pildi saamiseks. Tuuri rõhuasetus on kesklinna piirkonnal. Käime läbi Tartu ajajoone tagurpidi vaadatuna – tänapäevast kuni aegade algusesse välja, kuhu põimime lood Tartu meelsusest ja atmosfäärist. Tuuri käigus anname põgusa ülevaate "peab nägema" vaatamisväärsustest ja huvitavatest muuseumidest, millega hiljem ise omal käel tutvuda. Nii saab selle tuuri käigus planeerida oma edasist ajaveetmist ja tegemisi Tartus. Tuuri marsruuti on võimalik ümber kombineerida vastavalt külastaja soovile.

Tartu on üks Eesti tähtsamaid kirjanduslinnu! Kas oled kunagi mõelnud, millised tänavad ja paigad on inspireerinud kirjanikke ning millistes kohtades on sündinud tuntud lood? Sellel kirjanduslikul jalutuskäigul avastad Tartut läbi kirjanduse ja lugude. Saad teada, millised paigad on seotud erinevate teoste, autorite ja linna rikkaliku kirjanduslooga. Jalutuskäik viib sind läbi Tartu vanalinna apraaditehasesse, kus kohtud tuttavate tegelaste ja autoritega kirjandusest. Giid jutustab lugusid kirjanikest, kes on siin elanud, õppinud või inspiratsiooni leidnud. Reaalsed paigad ja kirjanduslikud lood põimuvad ning avavad linna täiesti uue nurga alt. See tuur sobib kõigile, kes soovivad kogeda Tartu kultuuri läbi kirjanduse. Babelhouse giidituurid on paindlikud ja pannakse kokku vastavalt rühma soovidele ja ajapiirile.

Marsruut on kohandatud kohandatud just Sinu vajadustele ja huvidele.Privaatne Tartu ekskursioon eragiidiga annab Sulle võimaluse vältida masse ja stereotüüpseid ekskursioone. Üks-ühele suhtlus annab Sulle võimaluse esitada küsimusi ja mõista paremini nähtusi ja fakte.Sissejuhatuseks heidame pilgu Tartu peamistele vaatamisväärsustele, sealt liigume edasi Sinu huviobjektideni.

Varnja Elava Ajaloo Muuseum tutvustab vanausuliste elulaadi 19. sajandi lōpul – 20. sajandi algupoolel. Muuseumis uuritakse kolme Peipsi-äärse küla elu. Armastusega loodud muuseum annab külastajale võimaluse tunda sajanditevanust hõngu.Ettetellimisel pakub muuseum soovijatele samovarist teed ja vene ahjus küpsetatud pirukaid. Kuna muuseum on väike, mahub giidituurile korraga kuni 40 inimest.

Ligi 6000 m² näitusepinda Eesti suurimas muuseumis kutsub püsinäitusel „Kohtumised" avastama eestlaste argipäeva läbi ajaloo ja saama osa soome-ugri rahvaste eluolust püsiväljapanekul „Uurali kaja". Muuseumielamust täiendavad vahetuvad näitused. Külastajaid ootab restoran ning laia valikuga muuseumipood. ERMi välialad kutsuvad puhkama ja piknikku pidama. Raadi järve kaldal asub romantiline rotund ja klaaskatusega viinaköök ning skulptuuripark.ERM pakub õpitubasid, haridusprogramme ja giidituure 11 keeles. ERM on kaasaegne konverentsikeskus ja rahvusvaheliste ürituste toimumispaik.

Hellenurmes, Elva ja Otepää vahel, on unikaalne võimalus näha töötamas Eesti viimast ajaloolist vee jõul töötavat püüli- ja jahuveskit – Hellenurme Vesiveskit. Külaliste saabudes vaatame üle mastaapse veskihoone ja vaated üle veskijärve Hellenurme mõisale, seejärel avame turbiini ja veski hakkab tööle vee jõul. Läbi veski nelja korruse saab näha, katsuda, tunda veski väge ja peagi kukub värske püül ja jahu kotti nagu vanasti. Leivakojas saad osa leivateost Veskiemanda juhendamisel, traditsioone austades ja lugusid leivast ja esivanemate tarkustest jutustades. Leivaastjas sõtkutakse juuretisest leivatainas, iga külaline vormib taignapallikesest oma leivakese, mille Veskiemand viskab vana leivalabidaga suurde leivaahju. Peagi täitub leivakoda leivalõhnaga ja iga külaline saab ahjusuult võtta oma leivakese, mis maitseb soojalt ja võiga nagu unustamatu magustoit! Nagu kirjutas kirjanik Juhan Liiv: „... sooja leiba – mõtelge!”

Väimela mõisa on mainitud juba 1590.a. Peahoone praegusel kujul on aastast 1952. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud endine rehepeksuhoone, piiritusevabrik, moonakate karjalaut, moonakate elamu, lüpsilaut, puidutöökoda, ait-kuivati, heinaküün, küün ja meierei. Viimane mõisnik oli Bernhard von Loewen. Mõisa park on rajatud 18. saj. Siin kasvavad peamiselt pärnad, vahtrad ja tammed. Väimela Alajärve ja Mäejärve ühendab oja. Alajärvest lõunas, Matussaares on Väimela mõisnike matusepaik ja 1885.a ehitatud kabeli varemed. Kasulik teada: mõisahoone on eravalduses ja vaadeldav ainult väljast.