Kärde Rahumajake

Külasta Tartus asuvat Baeri Majamuuseumi, kus elas kuulus loodusteadlane Karl Ernst von Baer. Baeri Maja asub Tartu Toomemäe veerel ning tegemist on klassitsistlikku puitelamuga (1864). Hoone on eriline ka selle poolest, et aastail 1869-1896 elas majas loodusteadlane Karl Ernst von Baer. 1976. aastal restaureeriti hoone Baeri Majamuuseumiks. Praegugi kuulub maja Eesti Maaülikoolile ja seal asub Karl Ernst von Baeri teadusloo uurimise keskus. Võimalus on tellida giidiga tuur ja tuuri käigus tutvustatakse maja ajalugu ning Baeri elulugu.

Võru linna ühes vanimas majas asuvas muuseumis, saab tutvuda Võru linnaarsti ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803-1882) elu ja loominguga. Endises elumajas on emotsionaalne interjöör-ekspositsioon, mis on sisustatud Kreutzwaldile ja ta perekonnale kuulunud esemetega. Kõrvalhoones on sisukas kirjanduslik väljapanek. Aidahoones tutvustatakse Kreutzwaldi teoseid, nende kordustrükke, tõlkeid. Eraldi väljapanek räägib eesti rahuseeposest "Kalevipoeg". Külastajatele on vaatamiseks originaaltööd paljudelt eesti kunstnikelt. Esindatud on Gunnar Neeme, Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Jüri Arrak, Vive Tolli, Juss Piho, Toomas Kuusing. "Kalevipoja" täistõlked on ilmunud 14 keeles. Gruppidele ettetellimisel giidituurid ja erinevad õpitoad.Kompleksi kuuluvad veel aed, ait-tõllakuur ning suitsusaun-pesuköök ja kelder.

Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.

Alatskivi lossi teisel korrusel asuva muuseumi ekspositsioon annab hea ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust.Ekspositsioon tutvustab tuntud muusikategelasi, kes koos Tubinaga Tartus Heino Elleri juures õppisid - nn Tartu koolkonda. Muuseumis on vaatamiseks ja kuulamiseks Tubina käsikirjad, salvestised, raamatud, tutvustatakse tema loomingu interpreete, Tubinaga seotud muusikainstrumente, heliplaate, teatrikavandeid. Samuti on võimalik vaadata helilooja enda tehtud filme ja fotosid.Muuseumisse pääseb Alatskivi lossi piletiga, lisateenusena saab tellida giidi.

Historitsistlikus stiilis, punastest ja kollastest tellistest ehitatud viiekupliline ja kellatorniga jumalakoda on üks Eesti neljast apostliku õigeusu esinduskirikust. Kirik on nimetatud Tartu preestermärtri Issidori järgi. Kirik ehitati 1897–1898 ja pühitseti sisse 1898. Hoone arhitekt on Vladimir LunskiJumalakoda ehitati 1896. aastal õigeusklike venelaste ja lätlaste moodustatud koguduse tarbeks.

Õpituba sobib kõigile käsitöö ja kunstihuvilisele inimesele. Ainsaks eelduseks on, et inimene oskab pintslit kasutada. Osalejatele jagatakse kalossid, värvid, pintslid ja näidispilt mustrijoonistega.Kursuse lõpus saab osaleja endale Eestile ainuomased, praktilised, kuid ise tehtud jalanõud.Õpituba juhendab meie kunstnik kelle käe all valmivad just teie meelejärgi uued jalavarjud.

Jõgeva linna piiril, Piibe maantee äärdes seisab külmasammas sest just siin on mõõdetud Eesti külmarekord -43,5 °C 1940. aastal. Samba kavandi tegi kunstnik Rein Ereb. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval. Kas teadsid, et rahvasuus kutsutakse Jõgevat Eesti Külmapealinnaks?

Peipsiveere Samovarimaja on väikesemuuseum Varnja vanausuliste külas, mis avab ukse samovaride maailma ja Peipsi-äärsesse teekultuuri. Aastakümnete jooksul kogutud erakollektsioonis on üle 200 eriilmelise samovari. Alates lihtsatest plekk-samovaridest kuni rikkalike gravüüridega haruldusteni, mis peegeldavad eri ajastute meistrite oskusi ja traditsioone. Autentses vanausuliste elamus paiknev ekspositsioon annavad külastajale võimaluse mõista, miks samovar oli sajandeid rohkem kui lihtsalt veekeetja. Giidijutustustes avanevad samovaride päritolu, valmistamise tehnikad, kasutusviisid, erinevad kujutüübid ja teejoomise traditsioonid Peipsi-äärsetes kogukondades. Iga külaline saab maitsta ehtsat samovariteed ning kuulsat ivantšaid, ning proovida tee kõrvale traditsioonilist keedusuhkrut, mis on vanausuliste teekultuuri lahutamatu osa. Soovi korral saab uurida ka käsitöiseid samovaritarvikuid ning kuulda lugusid Mesi Tare perenaise kogemusest teed valmistada, serveerida ja väärikalt hoida.