Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a.Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.
Säde pargis tervitab tulijaid uljalt kaabut tõstes Nipernaadi – igavene rännumees ja unistaja. Vaata ta tõstetud rännusaapa talda ja Sa näed kutsuvaid rännuteid. Kui jaksad väikese osagi sellest hõõruda läikima, siis saadab Sind rännuõnn kõikidel teedel. Vaata talle silma ja unistused poevad Sinugi hinge. Jääb Su pilk lummatult ta silmisse veidi kauemaks pidama, täituvad Su igatsused millegi kauni ja enneolematu järele. Minnes lehvita talle ja seiklused järgnevad Sulle.A. Gailiti romaani ”Toomas Nipernaadi” peategelasest inspireeritud jõuline pronksskulptuur Nipernaadi ootab Sinuga kohtumist.
Skulptuur "Isa ja poeg" on sümbol eri põlvkondade suhtest, kus lapsed üha enam vanematest üle kasvavad. Skulptor Ülo Õuna (1944-1988) pronksist teos avati Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal, Küüni tänaval.Skulptori lese Inara Õuna ütluste kohaselt kujutab teos skulptorit ennast ning nende poega Kristjanit, kui poeg oli pooleteiseaastane. Skulptuur loodi juba aastal 1977 ning valati pronksi 1987. aastal ja pidi paigaldatama algselt Tallinna. Tartu linnavalitsus ostis skulptuuri 2001. aasta sügisel.
Emotsionaalse ja mõjusa kujundusega, ajalukku tagasi viiv memoriaal (2016) meenutab Võrust ja Võrumaalt aastatel 1941 – 1952 küüditatud inimeste karmi saatust. Skulptor Jaak Soans.Mälestusmärk kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Sambani viib ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee. Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit.
Skulptuur-purskkaev "Suudlevad Tudengid" on üks põhilisi Tartu linna sümboleid. Juba 1948. a asus samas kohas populaarne purskkaev: pulmade puhul tiirutasid ümber selle pulmarongid, purskkaevus käidi ka suplemas. Skulptuur "Suudlevad tudengid" valmis 1998. a (autor Mati Karmin). Alates 2006. a ümbritsevad purskkaevu plaadid Tartu sõpruslinnade nimedega: Bærum, Deventer, Ferrara, Fredriksberg, Hafnarfjörður, Hämeenlinna, Kaunas, Lüneburg, Pihkva, Riia, Salisbury, Tampere, Turu, Uppsala, Veszprem, Zutphen. Plaadid asetsevad sõpruslinna asukoha suunas, märkides ka sõpruslinnade kaugusi Tartust.
1999. a Tartu vanalinna loodud skulptuurigrupp kujutab lõbusat spekulatsiooni kirjandusajaloost. Pingil istuvad põlvkonnakaaslased ja nimekaimud ehk kaks Wildet: iiri päritolu kirjanik Oscar Wilde (1854-1900) ja eesti kirjanik Eduard Vilde (1865-1933). Kirjameeste kujusid fotode eeskujul modelleerinud kujur Tiiu Kirsipuu on märkinud, et pidas kaksikfiguuri loomisel silmas 1890. aastat, mil kaks Wildet oleksid võinud tõepoolest teineteisega kohtuda ja paar sõna vaimukat juttu ajada. Skulptuur sümboliseerib sõprust ja kultuuridevahelist dialoogi. Kahe kirjaniku skulptuur paikneb Tartu arhitektuurimälestise, endise Mattieseni trükikoja hoone ees, kus nüüd tegutseb veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine. Kuju on armastatud maamärgiks nii kohalike kui ka külaliste seas. Kirjanike kõrvale pingile istudes saab mälestuseks toredaid pilte Tartu külastusest. 2004. aastal kingiti skulptuuri koopia ka Iirimaal asuvale Galway linnale, kust oli pärit kirjandusklassiku Oscar Wilde’i isapoolne suguvõsa.
Valgas sündinud tõstesportlane Alfred Neuland (1895-1966) on esimene eestlasest olümpiavõitja. 1920.a. Antverpeni olümpiamängudelt naasis A. Neuland koju kuldmedaliga. Edu saatis teda ka Pariisi olümpial, kus ta võitis hõbemedali. Hea teada: * Alfred Neulandile on eraldi väljapanek ka kõrval asuvas Valga muuseumis.* pronksbüsti autor on skulptor Mati Karmin; * Valgast oli pärit ka esimene teadaolev olümpiamängudel osalenud eestlane Hermann Lerchenbaum, kes osales 1896.a. Ateena olümpiamängudel USA sõjalaevastiku sõudevõistkonnas.
Karl Menning oli professionaalse teatri rajajaks Eestis, esimene siinne kutseline teatrijuht ja lavastaja, töötades 1906-1914 Vanemuise eesotsas.Kuju autoriks on Mare Mikoff ning kuju suurimaid iseärasusi on enneolematu võimalus teda kohapeal ringi keerutada.