Skulptuur “Maanaised”

Skulptuur Tartu Turuhoone ees avati 17.01.2008, skulptor Mati Karmin.Terastünn toetub graniitalusele, millesse raiutud tähed ja numbrid annavad teada, et skulptuuri avamise päev 17. jaanuar on rahvakalendris tõnisepäev ehk taliharjapäev, mil vanadel eestlastel oli tähelepanu keskmes siga.

Monument kujutab endast graniidist arvu 100 000, kus number 1 peal asetseb pronksist istuva lapse skulptuur. 100 000. tartlase sündi tähistav monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Seoses restorani ümberehitusega teisaldati monument "Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe kaldapealsele.Skulptuurigrupi autor on Mare Mikof ja see valmis 1977. aastal.

Räpina Paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab Puuaiasõdalane – ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk (autor Riho Kuld, 1984), mida kohalik rahvas kutsub Raudmeheks.Pearahamaksu kehtestamine 1783. aastal tekitas talurahva hulgas arusaamatusi ja rahutusi. 1784. aasta suvel puhkes Liivimaal varauusaja esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle, mitmel pool puhkesid talupoegade ja soldatite kähmlused. Kõige ulatuslikum neist toimus 4. juulil 1784. aastal ja on saanud tuntuks Räpina puuaiasõjana.

Oskar Lutsu monument püstitati 1987. aastal, monumendi autoriks olid A. Rimm ja A. Murdmaa. Oskar Luts (1887-1953) oli eesti rahvakirjanik. Tema tuntuim ja armastatuim teos on koolimälestustele tuginev lüüriline ja humoristlik jutustus "Kevade". Ta on kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusi ja följetone. Tartus Riia tänava majas number 38, kus kirjanik elas oma viimased 17 eluaastat, asub tema majamuuseum. Oskar Luts on maetud Tartu Pauluse kalmistule.

Emotsionaalse ja mõjusa kujundusega, ajalukku tagasi viiv memoriaal (2016) meenutab Võrust ja Võrumaalt aastatel 1941 – 1952 küüditatud inimeste karmi saatust. Skulptor Jaak Soans.Mälestusmärk kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Sambani viib ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee. Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit.

Skulptuur "Isa ja poeg" on sümbol eri põlvkondade suhtest, kus lapsed üha enam vanematest üle kasvavad. Skulptor Ülo Õuna (1944-1988) pronksist teos avati Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal, Küüni tänaval.Skulptori lese Inara Õuna ütluste kohaselt kujutab teos skulptorit ennast ning nende poega Kristjanit, kui poeg oli pooleteiseaastane. Skulptuur loodi juba aastal 1977 ning valati pronksi 1987. aastal ja pidi paigaldatama algselt Tallinna. Tartu linnavalitsus ostis skulptuuri 2001. aasta sügisel.

Valgas sündinud tõstesportlane Alfred Neuland (1895-1966) on esimene eestlasest olümpiavõitja. 1920.a. Antverpeni olümpiamängudelt naasis A. Neuland koju kuldmedaliga. Edu saatis teda ka Pariisi olümpial, kus ta võitis hõbemedali. Hea teada: * Alfred Neulandile on eraldi väljapanek ka kõrval asuvas Valga muuseumis.* pronksbüsti autor on skulptor Mati Karmin; * Valgast oli pärit ka esimene teadaolev olümpiamängudel osalenud eestlane Hermann Lerchenbaum, kes osales 1896.a. Ateena olümpiamängudel USA sõjalaevastiku sõudevõistkonnas.

Säde pargis tervitab tulijaid uljalt kaabut tõstes Nipernaadi – igavene rännumees ja unistaja. Vaata ta tõstetud rännusaapa talda ja Sa näed kutsuvaid rännuteid. Kui jaksad väikese osagi sellest hõõruda läikima, siis saadab Sind rännuõnn kõikidel teedel. Vaata talle silma ja unistused poevad Sinugi hinge. Jääb Su pilk lummatult ta silmisse veidi kauemaks pidama, täituvad Su igatsused millegi kauni ja enneolematu järele. Minnes lehvita talle ja seiklused järgnevad Sulle.A. Gailiti romaani ”Toomas Nipernaadi” peategelasest inspireeritud jõuline pronksskulptuur Nipernaadi ootab Sinuga kohtumist.