Otepääl kiirgab head energiat! Positiivsete energiaväljade olemasolu tähistamiseks püstitatud monument avati Mäe tänaval 1.oktoobril 1992 aastal. Välja kogu ulatuses on paigutatud mäenõlvale istepingid, millede asukohad, nagu ka samba asukoht, on valitud sensitiivide poolt. Energiasammas on sümboliks ja meeldetuletuseks kiiresti muutuvas maailmas, et inimene on üks osake loodusest, kus kõige aluseks on loodusseadused ning kus valitseb tasakaal ja vastastikune sõltuvus. Energiasamba juurest möödub ka Apreekrimäe matkarada, mis pakub avastamisrõõmu metsiku looduse nautlejatele.
Pühajärve rannapargis jalutades ja järvevees ujudes võid tajuda pühalikkust. Tiibeti rahva- ja usujuht Tema Pühadus XIV Dalai Laama Tenzin Gyatso külastas Eestit ja Otepääd 1991. aasta 3. oktoobril ning õnnistas samal päeval Pühajärve, Otepääd ja Eestimaad. Tema külaskäigu mälestuseks püstitati järve kaldale puidust mälestusmärk.Mälestusmärk asub Pühajärve kaldal lauluväljaku ääres ning sealt läheb mööda ka ümber Pühajärve kulgev matkarada. Seda on lihtne vaatama minna ka Pühajärve rannas olles.
Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.
Kaarnakivi Rõuge pargis on kirjanik Juhan Jaigi sajandaks sünniaastapäevaks püstitatud mälestussammas, skulptor Tiiu Kirsipuu. Kaarnakivi, nagu teada, on üks niisugune kivike, mis annab inimesele kõike siis, kui inimene selle leiab ja oskab sellega targalt talitada.Võrumaalt Sännast pärit fantaasiarikaste lugude autor, kirjanik Juhan Jaik (1899–1948) oskas haaravalt ja lummavalt kirjutada oma jutte ning luuletusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Eesti lastekirjanduse varamusse kuuluv valimik tondi- ja loomajutte "Kaarnakivi" pakub meile seda põnevust veel tänapäevalgi.
1999. a Tartu vanalinna loodud skulptuurigrupp kujutab lõbusat spekulatsiooni kirjandusajaloost. Pingil istuvad põlvkonnakaaslased ja nimekaimud ehk kaks Wildet: iiri päritolu kirjanik Oscar Wilde (1854-1900) ja eesti kirjanik Eduard Vilde (1865-1933). Kirjameeste kujusid fotode eeskujul modelleerinud kujur Tiiu Kirsipuu on märkinud, et pidas kaksikfiguuri loomisel silmas 1890. aastat, mil kaks Wildet oleksid võinud tõepoolest teineteisega kohtuda ja paar sõna vaimukat juttu ajada. Skulptuur sümboliseerib sõprust ja kultuuridevahelist dialoogi. Kahe kirjaniku skulptuur paikneb Tartu arhitektuurimälestise, endise Mattieseni trükikoja hoone ees, kus nüüd tegutseb veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine. Kuju on armastatud maamärgiks nii kohalike kui ka külaliste seas. Kirjanike kõrvale pingile istudes saab mälestuseks toredaid pilte Tartu külastusest. 2004. aastal kingiti skulptuuri koopia ka Iirimaal asuvale Galway linnale, kust oli pärit kirjandusklassiku Oscar Wilde’i isapoolne suguvõsa.
"Maanaised" on skulptor Mare Mikofi 1974. a valminud skulptuurigrupp, mis on alates 2013. a eksponeeritud Raekoja platsil Tartu Kunstimuuseumi ees. See kujutab kahte naist, kellest vanem on istumas rahuloleva rammestusega, ja teine, noorem, seisab tema kõrval, käsi empaatiliselt hoidmas ümber vanema õla. Generatsioonide vahe väljendub tugevalt maanaiste riietuses – noorem kannab pükse, kerget vesti ja platvormkingi ning vanem kleiti ja põlle, jättes jalad üldsegi paljaks. Skulptuurigrupi „Maanaised“ paigaldusega tähistati Tartu Kunstimuuseumi 25. tegutsemisaastat viltuses majas.
Skulptuur "Isa ja poeg" on sümbol eri põlvkondade suhtest, kus lapsed üha enam vanematest üle kasvavad. Skulptor Ülo Õuna (1944-1988) pronksist teos avati Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal, Küüni tänaval.Skulptori lese Inara Õuna ütluste kohaselt kujutab teos skulptorit ennast ning nende poega Kristjanit, kui poeg oli pooleteiseaastane. Skulptuur loodi juba aastal 1977 ning valati pronksi 1987. aastal ja pidi paigaldatama algselt Tallinna. Tartu linnavalitsus ostis skulptuuri 2001. aasta sügisel.
Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a.Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.