Alfred Neulandi mälestusmärk

Säde pargis tervitab tulijaid uljalt kaabut tõstes Nipernaadi – igavene rännumees ja unistaja. Vaata ta tõstetud rännusaapa talda ja Sa näed kutsuvaid rännuteid. Kui jaksad väikese osagi sellest hõõruda läikima, siis saadab Sind rännuõnn kõikidel teedel. Vaata talle silma ja unistused poevad Sinugi hinge. Jääb Su pilk lummatult ta silmisse veidi kauemaks pidama, täituvad Su igatsused millegi kauni ja enneolematu järele. Minnes lehvita talle ja seiklused järgnevad Sulle.A. Gailiti romaani ”Toomas Nipernaadi” peategelasest inspireeritud jõuline pronksskulptuur Nipernaadi ootab Sinuga kohtumist.

Otepääl kiirgab head energiat! Positiivsete energiaväljade olemasolu tähistamiseks püstitatud monument avati Mäe tänaval 1.oktoobril 1992 aastal. Välja kogu ulatuses on paigutatud mäenõlvale istepingid, millede asukohad, nagu ka samba asukoht, on valitud sensitiivide poolt. Energiasammas on sümboliks ja meeldetuletuseks kiiresti muutuvas maailmas, et inimene on üks osake loodusest, kus kõige aluseks on loodusseadused ning kus valitseb tasakaal ja vastastikune sõltuvus. Energiasamba juurest möödub ka Apreekrimäe matkarada, mis pakub avastamisrõõmu metsiku looduse nautlejatele.

Skulptuur Tartu Turuhoone ees avati 17.01.2008, skulptor Mati Karmin.Terastünn toetub graniitalusele, millesse raiutud tähed ja numbrid annavad teada, et skulptuuri avamise päev 17. jaanuar on rahvakalendris tõnisepäev ehk taliharjapäev, mil vanadel eestlastel oli tähelepanu keskmes siga.

Oskar Lutsu monument püstitati 1987. aastal, monumendi autoriks olid A. Rimm ja A. Murdmaa. Oskar Luts (1887-1953) oli eesti rahvakirjanik. Tema tuntuim ja armastatuim teos on koolimälestustele tuginev lüüriline ja humoristlik jutustus "Kevade". Ta on kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusi ja följetone. Tartus Riia tänava majas number 38, kus kirjanik elas oma viimased 17 eluaastat, asub tema majamuuseum. Oskar Luts on maetud Tartu Pauluse kalmistule.

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a.Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.

Monument kujutab endast graniidist arvu 100 000, kus number 1 peal asetseb pronksist istuva lapse skulptuur. 100 000. tartlase sündi tähistav monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Seoses restorani ümberehitusega teisaldati monument "Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe kaldapealsele.Skulptuurigrupi autor on Mare Mikof ja see valmis 1977. aastal.

1999. a Tartu vanalinna loodud skulptuurigrupp kujutab lõbusat spekulatsiooni kirjandusajaloost. Pingil istuvad põlvkonnakaaslased ja nimekaimud ehk kaks Wildet: iiri päritolu kirjanik Oscar Wilde (1854-1900) ja eesti kirjanik Eduard Vilde (1865-1933). Kirjameeste kujusid fotode eeskujul modelleerinud kujur Tiiu Kirsipuu on märkinud, et pidas kaksikfiguuri loomisel silmas 1890. aastat, mil kaks Wildet oleksid võinud tõepoolest teineteisega kohtuda ja paar sõna vaimukat juttu ajada. Skulptuur sümboliseerib sõprust ja kultuuridevahelist dialoogi. Kahe kirjaniku skulptuur paikneb Tartu arhitektuurimälestise, endise Mattieseni trükikoja hoone ees, kus nüüd tegutseb veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine. Kuju on armastatud maamärgiks nii kohalike kui ka külaliste seas. Kirjanike kõrvale pingile istudes saab mälestuseks toredaid pilte Tartu külastusest. 2004. aastal kingiti skulptuuri koopia ka Iirimaal asuvale Galway linnale, kust oli pärit kirjandusklassiku Oscar Wilde’i isapoolne suguvõsa.

Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.