Oskar Lutsu monument püstitati 1987. aastal, monumendi autoriks olid A. Rimm ja A. Murdmaa. Oskar Luts (1887-1953) oli eesti rahvakirjanik. Tema tuntuim ja armastatuim teos on koolimälestustele tuginev lüüriline ja humoristlik jutustus "Kevade". Ta on kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusi ja följetone. Tartus Riia tänava majas number 38, kus kirjanik elas oma viimased 17 eluaastat, asub tema majamuuseum. Oskar Luts on maetud Tartu Pauluse kalmistule.
Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale ning siin on hea koht grupipildi tegemiseks.Lauluema kuju vasakul käel on Obinitsa vana kool-kirik (1904).
Kaarnakivi Rõuge pargis on kirjanik Juhan Jaigi sajandaks sünniaastapäevaks püstitatud mälestussammas, skulptor Tiiu Kirsipuu. Kaarnakivi, nagu teada, on üks niisugune kivike, mis annab inimesele kõike siis, kui inimene selle leiab ja oskab sellega targalt talitada.Võrumaalt Sännast pärit fantaasiarikaste lugude autor, kirjanik Juhan Jaik (1899–1948) oskas haaravalt ja lummavalt kirjutada oma jutte ning luuletusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Eesti lastekirjanduse varamusse kuuluv valimik tondi- ja loomajutte "Kaarnakivi" pakub meile seda põnevust veel tänapäevalgi.
Monument kujutab endast graniidist arvu 100 000, kus number 1 peal asetseb pronksist istuva lapse skulptuur. 100 000. tartlase sündi tähistav monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Seoses restorani ümberehitusega teisaldati monument "Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe kaldapealsele.Skulptuurigrupi autor on Mare Mikof ja see valmis 1977. aastal.
Otepääl kiirgab head energiat! Positiivsete energiaväljade olemasolu tähistamiseks püstitatud monument avati Mäe tänaval 1.oktoobril 1992 aastal. Välja kogu ulatuses on paigutatud mäenõlvale istepingid, millede asukohad, nagu ka samba asukoht, on valitud sensitiivide poolt. Energiasammas on sümboliks ja meeldetuletuseks kiiresti muutuvas maailmas, et inimene on üks osake loodusest, kus kõige aluseks on loodusseadused ning kus valitseb tasakaal ja vastastikune sõltuvus. Energiasamba juurest möödub ka Apreekrimäe matkarada, mis pakub avastamisrõõmu metsiku looduse nautlejatele.
1999. a Tartu vanalinna loodud skulptuurigrupp kujutab lõbusat spekulatsiooni kirjandusajaloost. Pingil istuvad põlvkonnakaaslased ja nimekaimud ehk kaks Wildet: iiri päritolu kirjanik Oscar Wilde (1854-1900) ja eesti kirjanik Eduard Vilde (1865-1933). Kirjameeste kujusid fotode eeskujul modelleerinud kujur Tiiu Kirsipuu on märkinud, et pidas kaksikfiguuri loomisel silmas 1890. aastat, mil kaks Wildet oleksid võinud tõepoolest teineteisega kohtuda ja paar sõna vaimukat juttu ajada. Skulptuur sümboliseerib sõprust ja kultuuridevahelist dialoogi. Kahe kirjaniku skulptuur paikneb Tartu arhitektuurimälestise, endise Mattieseni trükikoja hoone ees, kus nüüd tegutseb veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine. Kuju on armastatud maamärgiks nii kohalike kui ka külaliste seas. Kirjanike kõrvale pingile istudes saab mälestuseks toredaid pilte Tartu külastusest. 2004. aastal kingiti skulptuuri koopia ka Iirimaal asuvale Galway linnale, kust oli pärit kirjandusklassiku Oscar Wilde’i isapoolne suguvõsa.
Emotsionaalse ja mõjusa kujundusega, ajalukku tagasi viiv memoriaal (2016) meenutab Võrust ja Võrumaalt aastatel 1941 – 1952 küüditatud inimeste karmi saatust. Skulptor Jaak Soans.Mälestusmärk kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Sambani viib ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee. Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit.
Skulptuur "Isa ja poeg" on sümbol eri põlvkondade suhtest, kus lapsed üha enam vanematest üle kasvavad. Skulptor Ülo Õuna (1944-1988) pronksist teos avati Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal, Küüni tänaval.Skulptori lese Inara Õuna ütluste kohaselt kujutab teos skulptorit ennast ning nende poega Kristjanit, kui poeg oli pooleteiseaastane. Skulptuur loodi juba aastal 1977 ning valati pronksi 1987. aastal ja pidi paigaldatama algselt Tallinna. Tartu linnavalitsus ostis skulptuuri 2001. aasta sügisel.