Vabadussõja ausammas Valgas

Pühajärve rannapargis jalutades ja järvevees ujudes võid tajuda pühalikkust. Tiibeti rahva- ja usujuht Tema Pühadus XIV Dalai Laama Tenzin Gyatso külastas Eestit ja Otepääd 1991. aasta 3. oktoobril ning õnnistas samal päeval Pühajärve, Otepääd ja Eestimaad. Tema külaskäigu mälestuseks püstitati järve kaldale puidust mälestusmärk.Mälestusmärk asub Pühajärve kaldal lauluväljaku ääres ning sealt läheb mööda ka ümber Pühajärve kulgev matkarada. Seda on lihtne vaatama minna ka Pühajärve rannas olles.

Räpina Paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab Puuaiasõdalane – ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk (autor Riho Kuld, 1984), mida kohalik rahvas kutsub Raudmeheks.Pearahamaksu kehtestamine 1783. aastal tekitas talurahva hulgas arusaamatusi ja rahutusi. 1784. aasta suvel puhkes Liivimaal varauusaja esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle, mitmel pool puhkesid talupoegade ja soldatite kähmlused. Kõige ulatuslikum neist toimus 4. juulil 1784. aastal ja on saanud tuntuks Räpina puuaiasõjana.

Kaarnakivi Rõuge pargis on kirjanik Juhan Jaigi sajandaks sünniaastapäevaks püstitatud mälestussammas, skulptor Tiiu Kirsipuu. Kaarnakivi, nagu teada, on üks niisugune kivike, mis annab inimesele kõike siis, kui inimene selle leiab ja oskab sellega targalt talitada.Võrumaalt Sännast pärit fantaasiarikaste lugude autor, kirjanik Juhan Jaik (1899–1948) oskas haaravalt ja lummavalt kirjutada oma jutte ning luuletusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Eesti lastekirjanduse varamusse kuuluv valimik tondi- ja loomajutte "Kaarnakivi" pakub meile seda põnevust veel tänapäevalgi.

Skulptuur Tartu Turuhoone ees avati 17.01.2008, skulptor Mati Karmin.Terastünn toetub graniitalusele, millesse raiutud tähed ja numbrid annavad teada, et skulptuuri avamise päev 17. jaanuar on rahvakalendris tõnisepäev ehk taliharjapäev, mil vanadel eestlastel oli tähelepanu keskmes siga.

1999. a Tartu vanalinna loodud skulptuurigrupp kujutab lõbusat spekulatsiooni kirjandusajaloost. Pingil istuvad põlvkonnakaaslased ja nimekaimud ehk kaks Wildet: iiri päritolu kirjanik Oscar Wilde (1854-1900) ja eesti kirjanik Eduard Vilde (1865-1933). Kirjameeste kujusid fotode eeskujul modelleerinud kujur Tiiu Kirsipuu on märkinud, et pidas kaksikfiguuri loomisel silmas 1890. aastat, mil kaks Wildet oleksid võinud tõepoolest teineteisega kohtuda ja paar sõna vaimukat juttu ajada. Skulptuur sümboliseerib sõprust ja kultuuridevahelist dialoogi. Kahe kirjaniku skulptuur paikneb Tartu arhitektuurimälestise, endise Mattieseni trükikoja hoone ees, kus nüüd tegutseb veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine. Kuju on armastatud maamärgiks nii kohalike kui ka külaliste seas. Kirjanike kõrvale pingile istudes saab mälestuseks toredaid pilte Tartu külastusest. 2004. aastal kingiti skulptuuri koopia ka Iirimaal asuvale Galway linnale, kust oli pärit kirjandusklassiku Oscar Wilde’i isapoolne suguvõsa.

Tartu südames Küüni tänaval ootab avastamist skulptor Ülo Õuna „Isa ja poeg“ – südamlik ja ajatu teos, mis räägib perest, põlvkondade sidemest ja lapse kasvamisest. Pronksist skulptuur kujutab isa ja väikest poega ning kutsub möödujat hetkeks peatuma ja mõtlema lähedastele, kelle kõrval me kasvame ja muutume. Teosel on ka väga isiklik lugu. Skulptori lese Inara Õuna sõnul on skulptuuril kujutatud Ülo Õuna ennast koos nende poja Kristjaniga ajal, mil poiss oli vaid pooleteiseaastane. Nii on monumentaalne teos ühtaegu kunstiteos ja killuke ühe perekonna loost. „Isa ja poeg“ valmis algselt 1977. aastal ning valati pronksi 1987. aastal. Algselt kavandati skulptuur Tallinna, kuid Tartu linnavalitsus ostis teose 2001. aasta sügisel. Avalikkusele avati see 1. juunil 2004, lastekaitsepäeval. Kui jalutad Tartu kesklinnas, põika Küüni tänavale ja vaata lähemalt – võib-olla leiad selles isiklikus loos ka midagi tuttavat enda ja oma lähedaste kohta.

Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.

Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale ning siin on hea koht grupipildi tegemiseks.Lauluema kuju vasakul käel on Obinitsa vana kool-kirik (1904).