Säde pargis tervitab tulijaid uljalt kaabut tõstes Nipernaadi – igavene rännumees ja unistaja. Vaata ta tõstetud rännusaapa talda ja Sa näed kutsuvaid rännuteid. Kui jaksad väikese osagi sellest hõõruda läikima, siis saadab Sind rännuõnn kõikidel teedel. Vaata talle silma ja unistused poevad Sinugi hinge. Jääb Su pilk lummatult ta silmisse veidi kauemaks pidama, täituvad Su igatsused millegi kauni ja enneolematu järele. Minnes lehvita talle ja seiklused järgnevad Sulle.A. Gailiti romaani ”Toomas Nipernaadi” peategelasest inspireeritud jõuline pronksskulptuur Nipernaadi ootab Sinuga kohtumist.
Skulptuur-purskkaev "Suudlevad Tudengid" on üks põhilisi Tartu linna sümboleid. Juba 1948. a asus samas kohas populaarne purskkaev: pulmade puhul tiirutasid ümber selle pulmarongid, purskkaevus käidi ka suplemas. Skulptuur "Suudlevad tudengid" valmis 1998. a (autor Mati Karmin). Alates 2006. a ümbritsevad purskkaevu plaadid Tartu sõpruslinnade nimedega: Bærum, Deventer, Ferrara, Fredriksberg, Hafnarfjörður, Hämeenlinna, Kaunas, Lüneburg, Pihkva, Riia, Salisbury, Tampere, Turu, Uppsala, Veszprem, Zutphen. Plaadid asetsevad sõpruslinna asukoha suunas, märkides ka sõpruslinnade kaugusi Tartust.
Pühajärve rannapargis jalutades ja järvevees ujudes võid tajuda pühalikkust. Tiibeti rahva- ja usujuht Tema Pühadus XIV Dalai Laama Tenzin Gyatso külastas Eestit ja Otepääd 1991. aasta 3. oktoobril ning õnnistas samal päeval Pühajärve, Otepääd ja Eestimaad. Tema külaskäigu mälestuseks püstitati järve kaldale puidust mälestusmärk.Mälestusmärk asub Pühajärve kaldal lauluväljaku ääres ning sealt läheb mööda ka ümber Pühajärve kulgev matkarada. Seda on lihtne vaatama minna ka Pühajärve rannas olles.
1999. a Tartu vanalinna loodud skulptuurigrupp kujutab lõbusat spekulatsiooni kirjandusajaloost. Pingil istuvad põlvkonnakaaslased ja nimekaimud ehk kaks Wildet: iiri päritolu kirjanik Oscar Wilde (1854-1900) ja eesti kirjanik Eduard Vilde (1865-1933). Kirjameeste kujusid fotode eeskujul modelleerinud kujur Tiiu Kirsipuu on märkinud, et pidas kaksikfiguuri loomisel silmas 1890. aastat, mil kaks Wildet oleksid võinud tõepoolest teineteisega kohtuda ja paar sõna vaimukat juttu ajada. Skulptuur sümboliseerib sõprust ja kultuuridevahelist dialoogi. Kahe kirjaniku skulptuur paikneb Tartu arhitektuurimälestise, endise Mattieseni trükikoja hoone ees, kus nüüd tegutseb veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine. Kuju on armastatud maamärgiks nii kohalike kui ka külaliste seas. Kirjanike kõrvale pingile istudes saab mälestuseks toredaid pilte Tartu külastusest. 2004. aastal kingiti skulptuuri koopia ka Iirimaal asuvale Galway linnale, kust oli pärit kirjandusklassiku Oscar Wilde’i isapoolne suguvõsa.
Venemaa keisrinna Katariina II skulptuur (skulptor Jaak Soans) paigaldati uuenenud Katariina alleele 2014.a.Võru linn asutati 1775.a. välja antud uue kubermangude haldamise seaduse alusel vastloodud kreisi keskuseks. Katariina II andis isiklikult mitmeid korraldusi seoses uue linna asutamisega ning kinnitas omakäeliselt ka linna vapi. Puiesteed Võru linna esimese maja, von Mengdenitele kuulunud mõisa peahoone juurest (praegune Võru gümnaasium) Tamula järveni on kujutatud juba väga varajastel Võru linna kaartidel. Katariina allee ühendab linna keskväljakut Kreutzwaldi pargi ja Tamula järve rannapromenaadiga.
Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale ning siin on hea koht grupipildi tegemiseks.Lauluema kuju vasakul käel on Obinitsa vana kool-kirik (1904).
Räpina Paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab Puuaiasõdalane – ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk (autor Riho Kuld, 1984), mida kohalik rahvas kutsub Raudmeheks.Pearahamaksu kehtestamine 1783. aastal tekitas talurahva hulgas arusaamatusi ja rahutusi. 1784. aasta suvel puhkes Liivimaal varauusaja esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle, mitmel pool puhkesid talupoegade ja soldatite kähmlused. Kõige ulatuslikum neist toimus 4. juulil 1784. aastal ja on saanud tuntuks Räpina puuaiasõjana.
Valgas sündinud tõstesportlane Alfred Neuland (1895-1966) on esimene eestlasest olümpiavõitja. 1920.a. Antverpeni olümpiamängudelt naasis A. Neuland koju kuldmedaliga. Edu saatis teda ka Pariisi olümpial, kus ta võitis hõbemedali. Hea teada: * Alfred Neulandile on eraldi väljapanek ka kõrval asuvas Valga muuseumis.* pronksbüsti autor on skulptor Mati Karmin; * Valgast oli pärit ka esimene teadaolev olümpiamängudel osalenud eestlane Hermann Lerchenbaum, kes osales 1896.a. Ateena olümpiamängudel USA sõjalaevastiku sõudevõistkonnas.