Otepää Energiasammas

Skulptuur Tartu Turuhoone ees avati 17.01.2008, skulptor Mati Karmin.Terastünn toetub graniitalusele, millesse raiutud tähed ja numbrid annavad teada, et skulptuuri avamise päev 17. jaanuar on rahvakalendris tõnisepäev ehk taliharjapäev, mil vanadel eestlastel oli tähelepanu keskmes siga.

Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a.Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.

Kaarnakivi Rõuge pargis on kirjanik Juhan Jaigi sajandaks sünniaastapäevaks püstitatud mälestussammas, skulptor Tiiu Kirsipuu. Kaarnakivi, nagu teada, on üks niisugune kivike, mis annab inimesele kõike siis, kui inimene selle leiab ja oskab sellega targalt talitada.Võrumaalt Sännast pärit fantaasiarikaste lugude autor, kirjanik Juhan Jaik (1899–1948) oskas haaravalt ja lummavalt kirjutada oma jutte ning luuletusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Eesti lastekirjanduse varamusse kuuluv valimik tondi- ja loomajutte "Kaarnakivi" pakub meile seda põnevust veel tänapäevalgi.

Karl Menning oli professionaalse teatri rajajaks Eestis, esimene siinne kutseline teatrijuht ja lavastaja, töötades 1906-1914 Vanemuise eesotsas.Kuju autoriks on Mare Mikoff ning kuju suurimaid iseärasusi on enneolematu võimalus teda kohapeal ringi keerutada.

Skulptuur "Isa ja poeg" on sümbol eri põlvkondade suhtest, kus lapsed üha enam vanematest üle kasvavad. Skulptor Ülo Õuna (1944-1988) pronksist teos avati Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal, Küüni tänaval.Skulptori lese Inara Õuna ütluste kohaselt kujutab teos skulptorit ennast ning nende poega Kristjanit, kui poeg oli pooleteiseaastane. Skulptuur loodi juba aastal 1977 ning valati pronksi 1987. aastal ja pidi paigaldatama algselt Tallinna. Tartu linnavalitsus ostis skulptuuri 2001. aasta sügisel.

"Maanaised" on skulptor Mare Mikofi 1974. a valminud skulptuurigrupp, mis on alates 2013. a eksponeeritud Raekoja platsil Tartu Kunstimuuseumi ees. See kujutab kahte naist, kellest vanem on istumas rahuloleva rammestusega, ja teine, noorem, seisab tema kõrval, käsi empaatiliselt hoidmas ümber vanema õla. Generatsioonide vahe väljendub tugevalt maanaiste riietuses – noorem kannab pükse, kerget vesti ja platvormkingi ning vanem kleiti ja põlle, jättes jalad üldsegi paljaks. Skulptuurigrupi „Maanaised“ paigaldusega tähistati Tartu Kunstimuuseumi 25. tegutsemisaastat viltuses majas.

Emotsionaalse ja mõjusa kujundusega, ajalukku tagasi viiv memoriaal (2016) meenutab Võrust ja Võrumaalt aastatel 1941 – 1952 küüditatud inimeste karmi saatust. Skulptor Jaak Soans.Mälestusmärk kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Sambani viib ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee. Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit.