Skulptuur Suudlevad tudengid

Räpina Paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab Puuaiasõdalane – ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk (autor Riho Kuld, 1984), mida kohalik rahvas kutsub Raudmeheks.Pearahamaksu kehtestamine 1783. aastal tekitas talurahva hulgas arusaamatusi ja rahutusi. 1784. aasta suvel puhkes Liivimaal varauusaja esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle, mitmel pool puhkesid talupoegade ja soldatite kähmlused. Kõige ulatuslikum neist toimus 4. juulil 1784. aastal ja on saanud tuntuks Räpina puuaiasõjana.

Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.

"Maanaised" on skulptor Mare Mikofi 1974. a valminud skulptuurigrupp, mis on alates 2013. a eksponeeritud Raekoja platsil Tartu Kunstimuuseumi ees. See kujutab kahte naist, kellest vanem on istumas rahuloleva rammestusega, ja teine, noorem, seisab tema kõrval, käsi empaatiliselt hoidmas ümber vanema õla. Generatsioonide vahe väljendub tugevalt maanaiste riietuses – noorem kannab pükse, kerget vesti ja platvormkingi ning vanem kleiti ja põlle, jättes jalad üldsegi paljaks. Skulptuurigrupi „Maanaised“ paigaldusega tähistati Tartu Kunstimuuseumi 25. tegutsemisaastat viltuses majas.

Valgas sündinud tõstesportlane Alfred Neuland (1895-1966) on esimene eestlasest olümpiavõitja. 1920.a. Antverpeni olümpiamängudelt naasis A. Neuland koju kuldmedaliga. Edu saatis teda ka Pariisi olümpial, kus ta võitis hõbemedali. Hea teada: * Alfred Neulandile on eraldi väljapanek ka kõrval asuvas Valga muuseumis.* pronksbüsti autor on skulptor Mati Karmin; * Valgast oli pärit ka esimene teadaolev olümpiamängudel osalenud eestlane Hermann Lerchenbaum, kes osales 1896.a. Ateena olümpiamängudel USA sõjalaevastiku sõudevõistkonnas.

Oskar Lutsu monument püstitati 1987. aastal, monumendi autoriks olid A. Rimm ja A. Murdmaa. Oskar Luts (1887-1953) oli eesti rahvakirjanik. Tema tuntuim ja armastatuim teos on koolimälestustele tuginev lüüriline ja humoristlik jutustus "Kevade". Ta on kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusi ja följetone. Tartus Riia tänava majas number 38, kus kirjanik elas oma viimased 17 eluaastat, asub tema majamuuseum. Oskar Luts on maetud Tartu Pauluse kalmistule.

Skulptuur "Isa ja poeg" on sümbol eri põlvkondade suhtest, kus lapsed üha enam vanematest üle kasvavad. Skulptor Ülo Õuna (1944-1988) pronksist teos avati Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal, Küüni tänaval.Skulptori lese Inara Õuna ütluste kohaselt kujutab teos skulptorit ennast ning nende poega Kristjanit, kui poeg oli pooleteiseaastane. Skulptuur loodi juba aastal 1977 ning valati pronksi 1987. aastal ja pidi paigaldatama algselt Tallinna. Tartu linnavalitsus ostis skulptuuri 2001. aasta sügisel.

Karl Menning oli professionaalse teatri rajajaks Eestis, esimene siinne kutseline teatrijuht ja lavastaja, töötades 1906-1914 Vanemuise eesotsas.Kuju autoriks on Mare Mikoff ning kuju suurimaid iseärasusi on enneolematu võimalus teda kohapeal ringi keerutada.

Otepääl kiirgab head energiat! Positiivsete energiaväljade olemasolu tähistamiseks püstitatud monument avati Mäe tänaval 1.oktoobril 1992 aastal. Välja kogu ulatuses on paigutatud mäenõlvale istepingid, millede asukohad, nagu ka samba asukoht, on valitud sensitiivide poolt. Energiasammas on sümboliks ja meeldetuletuseks kiiresti muutuvas maailmas, et inimene on üks osake loodusest, kus kõige aluseks on loodusseadused ning kus valitseb tasakaal ja vastastikune sõltuvus. Energiasamba juurest möödub ka Apreekrimäe matkarada, mis pakub avastamisrõõmu metsiku looduse nautlejatele.