Tutvu Tartus ühe Eesti teatriloo olulise teerajajaga! Karl Menning oli professionaalse teatri rajaja Eestis, esimene siinne kutseline teatrijuht ja lavastaja. Aastatel 1906–1914 juhtis ta Vanemuist ning pani aluse Eesti professionaalse teatri arengule. Menningu tegevus muutis Eesti teatripilti ja tema mõju ulatub tänapäeva teatrikultuurini. Tema auks loodud skulptuur on aga enamat kui tavapärane mälestusmärk. Mare Mikoffi loodud kuju kutsub külastajat ise kaasa mängima – seda saab kohapeal ringi keerutada ja vaadata erinevatest külgedest. Nii avaneb Menning iga pöördega veidi uues vaates ning minevik muutub vahetuks ja mänguliseks kogemuseks. Kui liigud Tartus Vanemuise ja südalinna vahel, tasub siia kindlasti põigata. Vaata kuju, keeruta seda ja mõtle korraks, kuidas üks mees aitas muuta Eesti teatri professionaalseks.
Kas tead, et Tartu tähistab oma ajalugu ka ühe üsna erilise numbriga? Emajõe kaldal, „Atlantise“ ja Kaarsilla vahel, tervitab linnakülalist skulptuurigrupp „100 000. tartlane“ – monument, mis tähistab Tartu 100 000. elaniku sündi. Graniidist monument kujutab suurt arvu 100 000, mille numbri 1 kohal istub pronksist laps. See sümboolne kujutis annab kivisele numbrile mängulise ja inimliku tähenduse – just uus ilmakodanik tähistas hetke, mil Tartu rahvaarv jõudis olulise verstapostini. Mare Mikofi loodud skulptuurigrupp valmis 1977. aastal. Algselt paiknes monument tollase „Kaunase“ restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Hiljem, seoses restorani ümberehitusega, leidis teos uue koha Emajõe ääres. Jalutades mööda jõekallast, tasub hetkeks peatuda ja vaadata lähemalt: üks number, üks laps ja killuke Tartu rahvastiku ajaloost moodustavad kokku ühe omanäolise linnaloo. Astudes mööda Kaarsilla lähist, otsi üles 100 000. tartlane
Otepääl kiirgab head energiat! Positiivsete energiaväljade olemasolu tähistamiseks püstitatud monument avati Mäe tänaval 1.oktoobril 1992 aastal. Välja kogu ulatuses on paigutatud mäenõlvale istepingid, millede asukohad, nagu ka samba asukoht, on valitud sensitiivide poolt. Energiasammas on sümboliks ja meeldetuletuseks kiiresti muutuvas maailmas, et inimene on üks osake loodusest, kus kõige aluseks on loodusseadused ning kus valitseb tasakaal ja vastastikune sõltuvus. Energiasamba juurest möödub ka Apreekrimäe matkarada, mis pakub avastamisrõõmu metsiku looduse nautlejatele.
Emotsionaalse ja mõjusa kujundusega, ajalukku tagasi viiv memoriaal (2016) meenutab Võrust ja Võrumaalt aastatel 1941 – 1952 küüditatud inimeste karmi saatust. Skulptor Jaak Soans.Mälestusmärk kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Sambani viib ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee. Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit.
Räpina Paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab Puuaiasõdalane – ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk (autor Riho Kuld, 1984), mida kohalik rahvas kutsub Raudmeheks.Pearahamaksu kehtestamine 1783. aastal tekitas talurahva hulgas arusaamatusi ja rahutusi. 1784. aasta suvel puhkes Liivimaal varauusaja esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle, mitmel pool puhkesid talupoegade ja soldatite kähmlused. Kõige ulatuslikum neist toimus 4. juulil 1784. aastal ja on saanud tuntuks Räpina puuaiasõjana.
Skulptuur-purskkaev "Suudlevad Tudengid" on üks põhilisi Tartu linna sümboleid. Juba 1948. a asus samas kohas populaarne purskkaev: pulmade puhul tiirutasid ümber selle pulmarongid, purskkaevus käidi ka suplemas. Skulptuur "Suudlevad tudengid" valmis 1998. a (autor Mati Karmin). Alates 2006. a ümbritsevad purskkaevu plaadid Tartu sõpruslinnade nimedega: Bærum, Deventer, Ferrara, Fredriksberg, Hafnarfjörður, Hämeenlinna, Kaunas, Lüneburg, Pihkva, Riia, Salisbury, Tampere, Turu, Uppsala, Veszprem, Zutphen. Plaadid asetsevad sõpruslinna asukoha suunas, märkides ka sõpruslinnade kaugusi Tartust.
Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale ning siin on hea koht grupipildi tegemiseks.Lauluema kuju vasakul käel on Obinitsa vana kool-kirik (1904).
Valgas sündinud tõstesportlane Alfred Neuland (1895-1966) on esimene eestlasest olümpiavõitja. 1920.a. Antverpeni olümpiamängudelt naasis A. Neuland koju kuldmedaliga. Edu saatis teda ka Pariisi olümpial, kus ta võitis hõbemedali. Hea teada: * Alfred Neulandile on eraldi väljapanek ka kõrval asuvas Valga muuseumis.* pronksbüsti autor on skulptor Mati Karmin; * Valgast oli pärit ka esimene teadaolev olümpiamängudel osalenud eestlane Hermann Lerchenbaum, kes osales 1896.a. Ateena olümpiamängudel USA sõjalaevastiku sõudevõistkonnas.