Puuaiasõja mälestusmärk

Skulptuur-purskkaev "Suudlevad Tudengid" on üks põhilisi Tartu linna sümboleid. Juba 1948. a asus samas kohas populaarne purskkaev: pulmade puhul tiirutasid ümber selle pulmarongid, purskkaevus käidi ka suplemas. Skulptuur "Suudlevad tudengid" valmis 1998. a (autor Mati Karmin). Alates 2006. a ümbritsevad purskkaevu plaadid Tartu sõpruslinnade nimedega: Bærum, Deventer, Ferrara, Fredriksberg, Hafnarfjörður, Hämeenlinna, Kaunas, Lüneburg, Pihkva, Riia, Salisbury, Tampere, Turu, Uppsala, Veszprem, Zutphen. Plaadid asetsevad sõpruslinna asukoha suunas, märkides ka sõpruslinnade kaugusi Tartust.

Valgas sündinud tõstesportlane Alfred Neuland (1895-1966) on esimene eestlasest olümpiavõitja. 1920.a. Antverpeni olümpiamängudelt naasis A. Neuland koju kuldmedaliga. Edu saatis teda ka Pariisi olümpial, kus ta võitis hõbemedali. Hea teada: * Alfred Neulandile on eraldi väljapanek ka kõrval asuvas Valga muuseumis.* pronksbüsti autor on skulptor Mati Karmin; * Valgast oli pärit ka esimene teadaolev olümpiamängudel osalenud eestlane Hermann Lerchenbaum, kes osales 1896.a. Ateena olümpiamängudel USA sõjalaevastiku sõudevõistkonnas.

Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a.Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.

Otepääl kiirgab head energiat! Positiivsete energiaväljade olemasolu tähistamiseks püstitatud monument avati Mäe tänaval 1.oktoobril 1992 aastal. Välja kogu ulatuses on paigutatud mäenõlvale istepingid, millede asukohad, nagu ka samba asukoht, on valitud sensitiivide poolt. Energiasammas on sümboliks ja meeldetuletuseks kiiresti muutuvas maailmas, et inimene on üks osake loodusest, kus kõige aluseks on loodusseadused ning kus valitseb tasakaal ja vastastikune sõltuvus. Energiasamba juurest möödub ka Apreekrimäe matkarada, mis pakub avastamisrõõmu metsiku looduse nautlejatele.

Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale ning siin on hea koht grupipildi tegemiseks.Lauluema kuju vasakul käel on Obinitsa vana kool-kirik (1904).

Karl Menning oli professionaalse teatri rajajaks Eestis, esimene siinne kutseline teatrijuht ja lavastaja, töötades 1906-1914 Vanemuise eesotsas.Kuju autoriks on Mare Mikoff ning kuju suurimaid iseärasusi on enneolematu võimalus teda kohapeal ringi keerutada.

Skulptuur "Isa ja poeg" on sümbol eri põlvkondade suhtest, kus lapsed üha enam vanematest üle kasvavad. Skulptor Ülo Õuna (1944-1988) pronksist teos avati Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal, Küüni tänaval.Skulptori lese Inara Õuna ütluste kohaselt kujutab teos skulptorit ennast ning nende poega Kristjanit, kui poeg oli pooleteiseaastane. Skulptuur loodi juba aastal 1977 ning valati pronksi 1987. aastal ja pidi paigaldatama algselt Tallinna. Tartu linnavalitsus ostis skulptuuri 2001. aasta sügisel.