Katariina II skulptuur ja Katariina allee

Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale ning siin on hea koht grupipildi tegemiseks.Lauluema kuju vasakul käel on Obinitsa vana kool-kirik (1904).

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a.Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.

Valgas sündinud tõstesportlane Alfred Neuland (1895-1966) on esimene eestlasest olümpiavõitja. 1920.a. Antverpeni olümpiamängudelt naasis A. Neuland koju kuldmedaliga. Edu saatis teda ka Pariisi olümpial, kus ta võitis hõbemedali. Hea teada: * Alfred Neulandile on eraldi väljapanek ka kõrval asuvas Valga muuseumis.* pronksbüsti autor on skulptor Mati Karmin; * Valgast oli pärit ka esimene teadaolev olümpiamängudel osalenud eestlane Hermann Lerchenbaum, kes osales 1896.a. Ateena olümpiamängudel USA sõjalaevastiku sõudevõistkonnas.

Skulptuur "Isa ja poeg" on sümbol eri põlvkondade suhtest, kus lapsed üha enam vanematest üle kasvavad. Skulptor Ülo Õuna (1944-1988) pronksist teos avati Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal, Küüni tänaval.Skulptori lese Inara Õuna ütluste kohaselt kujutab teos skulptorit ennast ning nende poega Kristjanit, kui poeg oli pooleteiseaastane. Skulptuur loodi juba aastal 1977 ning valati pronksi 1987. aastal ja pidi paigaldatama algselt Tallinna. Tartu linnavalitsus ostis skulptuuri 2001. aasta sügisel.

Kaarnakivi Rõuge pargis on kirjanik Juhan Jaigi sajandaks sünniaastapäevaks püstitatud mälestussammas, skulptor Tiiu Kirsipuu. Kaarnakivi, nagu teada, on üks niisugune kivike, mis annab inimesele kõike siis, kui inimene selle leiab ja oskab sellega targalt talitada.Võrumaalt Sännast pärit fantaasiarikaste lugude autor, kirjanik Juhan Jaik (1899–1948) oskas haaravalt ja lummavalt kirjutada oma jutte ning luuletusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Eesti lastekirjanduse varamusse kuuluv valimik tondi- ja loomajutte "Kaarnakivi" pakub meile seda põnevust veel tänapäevalgi.

Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.

Skulptuur-purskkaev "Suudlevad Tudengid" on üks põhilisi Tartu linna sümboleid. Juba 1948. a asus samas kohas populaarne purskkaev: pulmade puhul tiirutasid ümber selle pulmarongid, purskkaevus käidi ka suplemas. Skulptuur "Suudlevad tudengid" valmis 1998. a (autor Mati Karmin). Alates 2006. a ümbritsevad purskkaevu plaadid Tartu sõpruslinnade nimedega: Bærum, Deventer, Ferrara, Fredriksberg, Hafnarfjörður, Hämeenlinna, Kaunas, Lüneburg, Pihkva, Riia, Salisbury, Tampere, Turu, Uppsala, Veszprem, Zutphen. Plaadid asetsevad sõpruslinna asukoha suunas, märkides ka sõpruslinnade kaugusi Tartust.

Säde pargis tervitab tulijaid uljalt kaabut tõstes Nipernaadi – igavene rännumees ja unistaja. Vaata ta tõstetud rännusaapa talda ja Sa näed kutsuvaid rännuteid. Kui jaksad väikese osagi sellest hõõruda läikima, siis saadab Sind rännuõnn kõikidel teedel. Vaata talle silma ja unistused poevad Sinugi hinge. Jääb Su pilk lummatult ta silmisse veidi kauemaks pidama, täituvad Su igatsused millegi kauni ja enneolematu järele. Minnes lehvita talle ja seiklused järgnevad Sulle.A. Gailiti romaani ”Toomas Nipernaadi” peategelasest inspireeritud jõuline pronksskulptuur Nipernaadi ootab Sinuga kohtumist.