Võro

Võrokesed

Võrokesed on Eesti künkliku kagunurga rahvas, kelle keel on vanem kui eesti kirjakeel, kelle suitsusaunatraditsioon on jõudnud UNESCO nimekirja ning kelle suhe ajaga vajab mõistmiseks paar päeva. Tule siia kannatlikult. Aigu om.

Kes on võrokesed?

Vana-Võromaa hõlmab kaheksat ajaloolist kihelkonda praeguste Võru ja Põlva maakondade alal, ulatudes osalt ka Valga- ja Tartumaale. Tamula järve kaldal asuv Tamula asulakoht Võrus pärineb umbes aastast 2500 eKr. Selle Eesti nurga künkad, metsad ja järved on kujundanud kultuuri, mis erineb muust riigist sügavamalt kui pelgalt murre.

Tänapäeval räägib võro keelt umbes 75 000 inimest. Eesti riik käsitleb võro keelt eesti keele piirkondliku erikujuna. Võrokesed on selle liigituse vastu seisnud aastakümneid. 2023. aastal pidasid nad oma esimese kongressi ja kuulutasid end ametlikult Eesti põlisrahvaks.

Võrokesi aetakse mõnikord segamini nende naabrite setodega. Mõlemad räägivad lõunaeesti keeli, kuid sellega sarnasused piirduvad. Erinevad rahvad, erinevad traditsioonid, sama Eesti nurk.

Keel

Võro keel lahknes ülejäänud läänemeresoome keeltest umbes aastatel 1000–600 eKr, olles seega üks keelkonna vanimaid iseseisvaid harusid. Sel on oma grammatika, oma häälikud ja jooned, mille eesti kirjakeel kaotas sajandeid tagasi.

Nõukogude aeg surus keelt aktiivselt alla. Võro keele rääkimist koolides tauniti ja karistati. Keel kaotas terve põlvkonna kõnelejaid. 1980. aastate lõpus alanud taassünd on olnud aeglane, kuid ehtne. Alates 2000. aastast ilmub iga kahe nädala tagant võrokeelne ajaleht Uma Leht. Olemas on võrokeelne Vikipeedia. Eesti 2004. aasta Eurovisiooni lugu „Tii“ esitati võro keeles. UNESCO liigitab keele ohustatuks. Ent seda räägitakse selgelt endiselt.

Suitsusaun

Võromaa suitsusaunatraditsioon kanti 2014. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Suitsusaunal pole korstnat. Puud põlevad tunde kivihunniku all, täites ruumi suitsuga. Kui tuli vaibub ja suits haihtub, astutakse sisse. Järele jääb pehme ja ühtlane kuumus ning õhk, mis lõhnab kase ja puusuitsu järele veel kaua pärast lahkumist.

Võromaal ei ole suitsusaun spaaelamus ega nädalavahetuse uudistoode. Seal sündisid lapsed, raviti haigeid, suitsutati liha ja valmistati surnuid viimsele teekonnale. See oli talu tähtsaim hoone. Haanjas asuv Mooska talu hoiab seda traditsiooni külastajate jaoks elus — talu peab Eda Veeroja, üks Eesti hinnatumaid saunapärandi hoidjaid.

Loe lähemalt

„Aigu om“

Võrokestel on ütlus, mis võtab kokku midagi siinse elu olemuslikku: aigu om. See tähendab „aega on“. See ei tähenda aja möödalaskmist, vaid selles kohalolu. Võromaal liigub aeg teisiti. Künkad on leebed, metsad vanad, tempo kaalutletud. Kui oled siin ühe päeva veetnud, hakkad mõistma, mida see ütlus tegelikult tähendab.

Võromaa toidukultuur on alati toetunud sellele, mida maa annab. Siinsed metsad pakuvad kukeseeni, puravikke, pohli, mustikaid ja jõhvikaid.

Piirkonna tunnusroad on omanäolised ja väärt teadmist. Kõige eripärasem on suitsusaunasink, mida suitsutatakse puuküttega saunas, mitte tööstuslikus suitsuahjus. Tulemuseks on maitse, mida mujal järele teha ei saa. Tihedat ja tumedat odraleiba on siin puuküttega ahjudes küpsetatud sajandeid. Kama — röstitud teraviljast ja hernestest jahvatatud jahu, mida segatakse hapupiimaga — on pärit just siit Lõuna-Eestist. Kevadel, kui mahl jookseb, valmistatav kääritatud kasemahl on piirkonna üks omapärasemaid jooke ja hooajal proovimist väärt.

Piirkondlik toidumärgis Uma Mekk, mis tähendab võro keeles „oma maitse“, tähistab tooteid, mille koostisest vähemalt 50 protsenti pärineb Vana-Võromaalt. Igal oktoobril pakuvad piirkonna restoranid Uma Meki erimenüüd, mille road on kirjas võro keeles. Sügisel Võromaa ja Setomaa piiril peetav Lindora laat on üks vanimaid järjepidevalt toimuvaid laatasid Eestis.

Maastik

Võromaa on Eesti künklikuim nurk, mis enamjaolt tasases riigis tähendab midagi konkreetset. Haanja kõrgustik ulatub Suurel Munamäel 318 meetrini — see on Baltimaade kõrgeim punkt. Tipus asuvast vaatetornist avaneb selge ilmaga vaade kolme riiki. Neid künkaid kattev mets on vana ja tihe, sellise vaikusega, mis paneb inimesi häält tasandama.

Siinsed järved on turbast tumedad — samad parkained, mida leidub tees ja punases veinis, värvivad vee merevaigukarva. Vesi on puhas ja suvel hilisõhtuni ujumiseks piisavalt soe. Rõuge asub ühes Eesti dramaatilisimas maastikus: sügavas jääajajärgses orus, mida ümbritsevad viis järve ja künkad, mis püüavad valgust igal aastaajal erinevalt. Ööbikuorg on saanud nime lindude järgi, kes selle mais täidavad, enne kui lehed täielikult puhkevad.

Karula rahvuspark, Eesti väikseim rahvuspark, kaitseb piirkonna läänenurgas väikeste küngaste, järvede ja vanade talukohtade maastikku. Vaikne, kiirustamata ja kergesti peaaegu täiesti omaette nautimiseks.

  • UNESCO
  • Suitsusaunad

Saunakogemus meistrite juhendamisel Mooska traditsioonilises Vana-Võromaa suitsusaunas

Vana-Võromaa suitsusaunakombestik on leidnud väärika koha UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Mooska Suitsusaunatalus saab sedasama Eesti esivanemate pärandit kogeda juhendatud saunakäigul, mis kestab umbes 3 tundi. Mooska talu suitsusaun on mõnus kuni 10-le saunalisele. Tummist puupõlemise lõhna täiendab saunas suitsutatud liha, kaseviha ja saunamee järelhõng. Saun asub tiigi ääres, kus talvel karastad end jääaugus. Lisaks pakub pererahvas külalistele põhjalikke selgitusi suitsusauna loost, rituaalidest ja kommetest, et iga saunaline saaks osa ehtsast Vana-Võromaa pärimusest. Rahulik ümbrus ja aeglane tempo loovad võimaluse end täielikult välja lülitada ning kogeda sauna kui tervendavat ja ühendavat rituaali.Hea teada: Kütmiskorra hind sisaldab juhendamist saunas käigu vältel, saunalina, vihtu, saunamett ja taimeteed. Puhtaks saab ihu ja hing!

  • Giidiga tuurid

Babelhouse päevane giidiga elamustuur Võru ja Võromaa piirkonda

Babelhouse tuuri käigus avastad Lõuna-Eesti kaunist Võrumaa piirkonda ja Võru linna. Tuuri raames jalutame Võru keskväljakul, uudistame ajaloolisi kirikuid ja teisi arhitektuurimälestisi ning naudime linna populaarseid kohvikuid ja toidukohti. Maitseelamusi pakub kohalike hõrgutiste proovimine Võru turul, kust saab kaasa osta ka käsitöösuveniire. Babelhouse tuuri käigus tutvume Tamula järve rannapromenaadiga ning külastame ka Kreutzwaldi muuseumi. Seejärel viib giid sind Võromaa paikadesse nagu Hinni kanjon, Pähni metsakõlakojada ja Metsavenna talu ja meiereisse. Transport Tartust ja tagasi kuulub tuuri hinna sisse. Babelhouse elamustuurid on paindlikud ja pannakse kokku vastavalt rühma soovidele ja ajapiirile. Võru ja Võromaa sobib suurepäraselt nii kultuurihuvilistele, väliskülalistele, konverentside eel- ja järelprogrammiks kui ka sõpruskondadele, kes soovivad üheskoos nautida Lõuna-Eestit. Broneeri reis ja veeda imeline päev Võrus ja Võromaal!

  • Vaatetornid

Pesapuu vaatetorn Rõuge Ööbikuorus

Rõuge Ööbikuorg on üks Lõuna-Eesti kauneimaid paiku. Sügav salapärane org, kus kohtuvad loodus, ajalugu ja nutikas tehnika. Rõuge vaatetorn „Pesapuu" meenutab välimuselt kahe linnupesaga puud. Teose idee autoriks on arhitekt Karmo Tõra ja torni kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27 meetri kõrgusel).Pesapuu torn pole pilkupüüdev mitte ainult päevasel ajal vaid ka öösiti, kui süttivad torni tüve, vaateplatvormideks olevaid „linnupesi" ja torni tippu kroonivat „kuldmuna" valgustavad erivärvilised tuled. Lapsed saavad ronida madalamal asuvale platvormile või vaadelda vahvat valgusmängu eemalt.Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja kaunile Võrumaa maastikule. Vaatetorni külastades tasub kindlasti käia vaatamas matkaraja äärde jäävaid vesioinaid ja võimalusel piiluda sisse ka hüdrotöökoda-muuseumi. Pesapuud võib külastada ööpäevaringselt, kuid tutvu torni juures kindlasti ka külastaja meelespeaga.

Võru Vana apteegi hoone (Stedingu maja)

Võru kesklinnas seisab väärikas Stedingu maja – 19. saj pärit kivihoone, mida tuntakse ka Vana apteegi majana. Majaseinad peidavad endas mitmeid kihistusi: krohvikihtide alt on leitud kunagisi trafarettmaalinguid ja dekoratsioone, mis jutustavad lugusid möödunud ajastutest. Erinevalt steriilselt restaureeritud muuseumidest on Stedingu majas säilinud ehe ajalugu – see on hoone, mis näitab oma kihte ja kannab endas linna mälestusi. Ühte seina ehivad käsitsi vormitud keraamilised plaadid (autor Kristel Sihiveer). Eklektiline sisustus on taaskasutusest. Tänapäeval on Stedingu maja kogukonna ja külaliste kohtumispaik. Siin tegutseb kohvik; korraldatakse kunstinäitusi, kontserte ja kinoõhtuid; lisaks leiavad siit kodu loome- ja teenindusettevõtted. Suvel ja nädalavahetustel elab maja eriti hoogsalt – terrassil sumiseb seltskond, keldrikorrusel pakutakse öist melu. Stedingu maja on ühtaegu vaatamisväärsus ja elav kultuurikeskus – koht, kus külaline saab kogeda Võru linna omapärast õhustikku.

  • Matkarajad

Karula Rahvuspark ja külastuskeskus Ähijärvel

Karula Rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mille kuppelmaastik on järvederohke, neid on kõrgustikul 60. Rahvuspark on avatud kõigile: peredele, seljakotireisijatele ja loodushuvilistele, pakkudes erinevaid võimalusi puhkamiseks ja matkamiseks. Ähijärve ääres asuvas külastuskeskuses saab infot rahvuspargis olevate võimaluste kohta ning sealne püsiekspositsioon tutvustab Karula-kandi ajalugu, loodust, rahvakultuuri, aga ka tänapäeva elulaadi. Rahvuspargi süda on Ähijärv, mis on ideaalne paadisõiduks, ujumiseks ja looduse nautimiseks. Matkahuvilisi ootavad hästi hooldatud rajad, mis viivad läbi metsade, puisniitude ja künklike maastike, pakkudes vaateid, mis on iseloomulikud vaid Karulale. Populaarsed sihtkohad on Rebäse matkarada, Lüllemäe vaatetorn ning Kaika kuplistik, kust avaneb suurepärane vaade lainjale maastikule. Rahvuspargis leidub rohkelt telkimis- ja lõkkekohti ning looduslikke ujumiskohti, mis muudavad selle sobivaks nii päevaseks väljasõiduks kui pikemaks puhkuseks.

  • Matkarajad

Rõuge ürgoru matkarada

Rõuge ürgoru matkarada on 10 km pikkune. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid uurida vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat – Rõuge Suurjärve (38m), imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge Parki. Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel võid jälgida erinevaid metsakooslusi ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse.Rõuge ürgoru juurest lookleb Rõuge jõgi, mis suubub Võhandu (Pühajõe) jõkke. Matkarada paelub külastajaid oma põlise loodusega ja Eesti kauneima oruga.

  • Giidiga tuurid
  • UNESCO
  • Suitsusaunad

Vana-Võrumaa suitsusauna vaimset pärandit tutvustav ekskursioon Mooska talus

Mooska Suitsusauna talu Haanjas, Võrumaal tutvustab oma tegemiste kaudu Võrumaal elus ja au sees hoitavat suitsusauna pärandit, mis on leidnud väärika koha UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Ettetellimisel ekskursioon kestab umbes poolteist tundi. Tutvutakse 3 eripalgelise suitsusaunaga, räägitakse suitsusaunakombestikust, vihtades, vihtlemises, lausutakse saunasõnu ja mekitakse saunas suitsutatud liha. Suitsusaunas asuvad tiigi ääres, metsa veeres ja olustik on kaunis ning tänapäevasele elustiilitalule omane. Ekskursioon lõpeb talupoekeses saunakraami ja toidusuveniire nautides.

  • UNESCO
  • Suitsusaunad

Uue-Saaluse smoke sauna experience

We invite you to experience an authentic, private smoke sauna adventure in Võru County, amidst the hills of Haanja in Southern Estonia. The Uue-Saaluse smoke sauna is located right by the lakeside, offering not only a sauna but also a refreshing swim. As a bonus, you can watch the short film "The Devil Comes to Sauna," which was filmed right here at Uue-Saaluse. In the sauna, you will be guided by an experienced sauna woman who conducts rituals and creates a mindful sauna experience. Each guided sauna experience is unique – sometimes you need the power of birch branches, other times calming herbal compresses. Even different seasons and moon phases have their own influence. We collaborate with the best in the field, and the smoke sauna tradition of Old Võromaa is listed on the UNESCO World Heritage Intangible Cultural Heritage list. If desired, you can also enjoy the sauna independently, without guidance. In addition to the sauna, you can order a Uue-Saaluse wine farm tour with tastings of drinks made at the farm and catering.

Festivalid

Võru folkloorifestival on Eesti vanim ja suurim iga-aastane folgifestival, mida peetakse Võrus igal juulil alates 1995. aastast. Igal aastal osaleb umbes 10 000 inimest; mitme päeva jooksul astuvad üles folkloorirühmad Eestist ja välismaalt, toimuvad kontserdid, tantsutöötoad ja simmanid.

Uma Pido, võrokeelne laulu- ja rahvapidu, toob iga kahe-kolme aasta tagant kokku lauljad ja muusikud üle Võromaa, et tähistada keelt ja selle suulisi traditsioone. Novembris toimuv Uma Meki toidulaat koondab väiketootjaid üle piirkonna, menüüd kirjas võro keeles.

Omapärased kombed

Kui Võromaal keegi sureb, võtab matus aega. Surnu pesevad ja riietavad lähedased või naabrid. Kuni matuseni kaetakse igal söögikorral lauda ka lahkunule. Maapiirkondades peetakse endiselt öövalvet. Matuserong peatub teel kalmistule igal ristteel, kus meessoost sugulane lõikab puu koorde risti. Usk on iidne: puud on paigad, kus hinged oma teekonnal puhkavad.

Ristimetsad, mis tähistavad neid peatuspaiku vanade teede ääres Põlva- ja Võrumaal, on Euroopas ainulaadsed. Põlva lähedal asuv Rosma ristimets kuulutati 2020. aastal kultuurimälestiseks pärast seda, kui tee laiendamine hävitas 2005. aastal kümneid vanu ristipuid, tekitades avalikku pahameelt. Nõukogude võimud üritasid kombe asendada mälestuspuude istutamisega. See ei juurdunud. Riste lõigatakse vanade teede äärde puudesse tänini.