Võro

Võrokesed

Võrokesed on Eesti künkliku kagunurga rahvas, kelle keel on vanem kui eesti kirjakeel, kelle suitsusaunatraditsioon on jõudnud UNESCO nimekirja ning kelle suhe ajaga vajab mõistmiseks paar päeva. Varu siia tulles kannatlikkust. Aigu om.

Kes on võrokesed?

Vana-Võromaa hõlmab kaheksat ajaloolist kihelkonda tänapäeva Võru ja Põlva maakonna alal, ulatudes osaliselt ka Valga- ja Tartumaale. Tamula ääres asuv asulakoht annab märku, et siin elati juba üle 5000 aasta tagasi. Künkad, metsad, järved ja omaette keeleruum on kujundanud kultuuri, mis erineb muust Eestist palju rohkem kui ainult kõla poolest.

Võro keelt räägib hinnanguliselt kümneid tuhandeid inimesi, enimlevinud hinnangud jäävad umbes 50 000 ja 75 000 vahele. Võro keelt on Eestis traditsiooniliselt käsitletud eesti keele piirkondliku keelekujuna, kuid võrokeste kogukond peab seda omaette keeleks ning on selle staatuse eest aastaid seisnud. 2023. aastal toimus Võrus esimene Võrokeste Kongress, kus võeti muu hulgas vastu otsus kuulutada võrokõsõ põlisrahvaks.

Võrokesi ja setosid aetakse vahel segamini, kuid tegemist on kahe erineva ajaloolise ja kultuurilise kogukonnaga. Mõlemal on oma keel, kombed ja identiteet ning mõlemad on kujundanud Lõuna-Eesti kultuuriruumi.

Keel

Võro keel on lõunaeesti keelekuju, mille kujunemislugu ulatub sajandite taha. Sellel on oma grammatika, hääldus ja sõnavara ning mitmed jooned, mis on eesti kirjakeelest ammu kadunud.

Nõukogude ajal surus vene keele domineerimine piirkondlikke keeli tugevalt tagaplaanile ning võro keel kaotas järjest rohkem kasutajaid. 1980. aastate lõpus alanud kultuuriline taassünd on toonud keele tagasi avalikku ellu. Alates 2000. aastast ilmub võrokeelne ajaleht Uma Leht, olemas on võrokeelne Vikipeedia ning 2004. aastal kõlas Eesti Eurovisiooni laul „Tii“ võro keeles.

UNESCO liigitab võro keele ohustatud keeleks. Samal ajal kasutatakse seda endiselt kodudes, koolides, kultuuris ja avalikus elus.

Suitsusaun

Võromaa suitsusaunatraditsioon kanti 2014. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Suitsusaunal puudub korsten: kerist köetakse mitu tundi, kuni kivid on kuumad ja ruum suitsu täis. Seejärel tuli kustutatakse, saun tuulutatakse ning alles siis minnakse lavale. Tulemuseks on pehme, ühtlane kuumus ja suitsune kasepuulõhn, mis jääb sauna hõljuma veel pikaks ajaks.

Võromaal ei ole suitsusaun kunagi olnud lihtsalt koht pesemiseks. Saunaga on seotud ravimine, liha suitsutamine, vihtade valmistamine ja olulised perekondlikud kombed. Saun oli osa taluelu ja pärimuse hoidmisest.

Haanjas asuv Mooska talu hoiab seda traditsiooni tänapäeval elus. Talu perenaine Eda Veeroja on üks tuntumaid Võromaa suitsusaunatraditsiooni hoidjaid ja tutvustajaid.

Loe lähemalt

„Aigu om“

Kui keegi ütleb võro keeles aigu om, siis tähendab see lihtsalt: aega on. Mitte „kiirusta vähem“, vaid „ära muretse, küll jõuab“. See on päris hea filosoofia kohas, kus järgmine küla, järv või metsatee ei kao kuhugi. Ja ega sina ka.

Võromaa toidukultuur algab sellest, mis ümberringi kasvab. Metsast leiab kukeseeni, puravikke, pohli, mustikaid ja jõhvikaid ning oma osa annavad ka põllud, aiad ja loomapidamine.

Siinse toidulaua üks eripärasemaid maitseid on suitsusaunasink, mida valmistatakse traditsioonilises suitsusaunas, mitte tavalises suitsuahjus. Kohalikus puuküttega ahjus küpsetatud tume odraleib on olnud toidulaual põlvkondi. Kama valmistatakse röstitud teraviljadest ja kaunviljadest ning kevadine kasemahl jõuab siin ka hapendatuna joogiklaasi.

Võromaa piirkondlik toidumärgis Uma Mekk tähendab võro keeles „oma maitse“ ning aitab esile tõsta kohalikke tooteid ja toiduelamusi. Sügiseti jõuab Uma Meki erimenüüdesse kohalik tooraine ja võrokeelne toidukultuur. Võromaa ja Setomaa piiril toimuv Lindora laat toob aga igal sügisel kokku kauplejad, toidutegijad ja rahva ning on üks Eesti tuntumaid traditsioonilisi sügislaatu.

Maastik

Võromaa on Eesti kõige künklikum piirkond ja siin on sellel sõnal päriselt sisu. Haanja kõrgustikul asuv Suur Munamägi ulatub 318 meetrini ja on Baltimaade kõrgeim tipp. Tipus olevast vaatetornist avaneb selge ilmaga vaade kaugele üle Lõuna-Eesti, hea nähtavuse korral ka Läti ja Venemaa suunas. Haanja metsad on suured ja tihedad ning siin on lihtne leida kohti, kus ümberringi pole kedagi.

Võromaa järved on sageli tumedaveelised, sest vees leiduvad looduslikud humiinained annavad sellele tee värvi. Rõuge paikneb sügavas jääaja kujundatud ürgorus, mida ümbritsevad järved ja künkad. Ööbikuorg sai oma nime siin kevadeti laulvate ööbikute järgi ning mai paiku võib nende laul täita kogu oru.

Piirkonna lääneosas asuv Karula rahvuspark on Eesti väikseim rahvuspark. Selle maastikku iseloomustavad väikesed kuppelmaastikud, järved, metsad ja vanad talukohad. Siin on Lõuna-Eesti võib-olla kõige lihtsamini tajutav: väike, vahelduv ja väga palju omaette olemise võimalusi.

  • UNESCO
  • Suitsusaunad

Saunakogemus meistrite juhendamisel Mooska traditsioonilises Vana-Võromaa suitsusaunas

Vana-Võromaa suitsusaunakombestik on leidnud väärika koha UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Mooska Suitsusaunatalus saab sedasama Eesti esivanemate pärandit kogeda juhendatud saunakäigul, mis kestab umbes 3 tundi. Mooska talu suitsusaun on mõnus kuni 10-le saunalisele. Tummist puupõlemise lõhna täiendab saunas suitsutatud liha, kaseviha ja saunamee järelhõng. Saun asub tiigi ääres, kus talvel karastad end jääaugus. Lisaks pakub pererahvas külalistele põhjalikke selgitusi suitsusauna loost, rituaalidest ja kommetest, et iga saunaline saaks osa ehtsast Vana-Võromaa pärimusest. Rahulik ümbrus ja aeglane tempo loovad võimaluse end täielikult välja lülitada ning kogeda sauna kui tervendavat ja ühendavat rituaali.Hea teada: Kütmiskorra hind sisaldab juhendamist saunas käigu vältel, saunalina, vihtu, saunamett ja taimeteed. Puhtaks saab ihu ja hing!

  • Giidiga tuurid

Babelhouse päevane giidiga elamustuur Võru ja Võromaa piirkonda

Babelhouse tuuri käigus avastad Lõuna-Eesti kaunist Võrumaa piirkonda ja Võru linna. Tuuri raames jalutame Võru keskväljakul, uudistame ajaloolisi kirikuid ja teisi arhitektuurimälestisi ning naudime linna populaarseid kohvikuid ja toidukohti. Maitseelamusi pakub kohalike hõrgutiste proovimine Võru turul, kust saab kaasa osta ka käsitöösuveniire. Babelhouse tuuri käigus tutvume Tamula järve rannapromenaadiga ning külastame ka Kreutzwaldi muuseumi. Seejärel viib giid sind Võromaa paikadesse nagu Hinni kanjon, Pähni metsakõlakojada ja Metsavenna talu ja meiereisse. Transport Tartust ja tagasi kuulub tuuri hinna sisse. Babelhouse elamustuurid on paindlikud ja pannakse kokku vastavalt rühma soovidele ja ajapiirile. Võru ja Võromaa sobib suurepäraselt nii kultuurihuvilistele, väliskülalistele, konverentside eel- ja järelprogrammiks kui ka sõpruskondadele, kes soovivad üheskoos nautida Lõuna-Eestit. Broneeri reis ja veeda imeline päev Võrus ja Võromaal!

  • Vaatetornid

Pesapuu vaatetorn Rõuge Ööbikuorus

Rõuge Ööbikuorg on üks Lõuna-Eesti kauneimaid paiku. Sügav salapärane org, kus kohtuvad loodus, ajalugu ja nutikas tehnika. Rõuge vaatetorn „Pesapuu" meenutab välimuselt kahe linnupesaga puud. Teose idee autoriks on arhitekt Karmo Tõra ja torni kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27 meetri kõrgusel).Pesapuu torn pole pilkupüüdev mitte ainult päevasel ajal vaid ka öösiti, kui süttivad torni tüve, vaateplatvormideks olevaid „linnupesi" ja torni tippu kroonivat „kuldmuna" valgustavad erivärvilised tuled. Lapsed saavad ronida madalamal asuvale platvormile või vaadelda vahvat valgusmängu eemalt.Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja kaunile Võrumaa maastikule. Vaatetorni külastades tasub kindlasti käia vaatamas matkaraja äärde jäävaid vesioinaid ja võimalusel piiluda sisse ka hüdrotöökoda-muuseumi. Pesapuud võib külastada ööpäevaringselt, kuid tutvu torni juures kindlasti ka külastaja meelespeaga.

Võru Vana apteegi hoone (Stedingu maja)

Võru kesklinnas seisab väärikas Stedingu maja – 19. saj pärit kivihoone, mida tuntakse ka Vana apteegi majana. Majaseinad peidavad endas mitmeid kihistusi: krohvikihtide alt on leitud kunagisi trafarettmaalinguid ja dekoratsioone, mis jutustavad lugusid möödunud ajastutest. Erinevalt steriilselt restaureeritud muuseumidest on Stedingu majas säilinud ehe ajalugu – see on hoone, mis näitab oma kihte ja kannab endas linna mälestusi. Ühte seina ehivad käsitsi vormitud keraamilised plaadid (autor Kristel Sihiveer). Eklektiline sisustus on taaskasutusest. Tänapäeval on Stedingu maja kogukonna ja külaliste kohtumispaik. Siin tegutseb kohvik; korraldatakse kunstinäitusi, kontserte ja kinoõhtuid; lisaks leiavad siit kodu loome- ja teenindusettevõtted. Suvel ja nädalavahetustel elab maja eriti hoogsalt – terrassil sumiseb seltskond, keldrikorrusel pakutakse öist melu. Stedingu maja on ühtaegu vaatamisväärsus ja elav kultuurikeskus – koht, kus külaline saab kogeda Võru linna omapärast õhustikku.

  • Matkarajad

Karula Rahvuspark ja külastuskeskus Ähijärvel

Karula Rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mille kuppelmaastik on järvederohke, neid on kõrgustikul 60. Rahvuspark on avatud kõigile: peredele, seljakotireisijatele ja loodushuvilistele, pakkudes erinevaid võimalusi puhkamiseks ja matkamiseks. Ähijärve ääres asuvas külastuskeskuses saab infot rahvuspargis olevate võimaluste kohta ning sealne püsiekspositsioon tutvustab Karula-kandi ajalugu, loodust, rahvakultuuri, aga ka tänapäeva elulaadi. Rahvuspargi süda on Ähijärv, mis on ideaalne paadisõiduks, ujumiseks ja looduse nautimiseks. Matkahuvilisi ootavad hästi hooldatud rajad, mis viivad läbi metsade, puisniitude ja künklike maastike, pakkudes vaateid, mis on iseloomulikud vaid Karulale. Populaarsed sihtkohad on Rebäse matkarada, Lüllemäe vaatetorn ning Kaika kuplistik, kust avaneb suurepärane vaade lainjale maastikule. Rahvuspargis leidub rohkelt telkimis- ja lõkkekohti ning looduslikke ujumiskohti, mis muudavad selle sobivaks nii päevaseks väljasõiduks kui pikemaks puhkuseks.

  • Matkarajad

Rõuge ürgoru matkarada

Rõuge ürgoru matkarada on 10 km pikkune. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid uurida vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat – Rõuge Suurjärve (38m), imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge Parki. Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel võid jälgida erinevaid metsakooslusi ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse.Rõuge ürgoru juurest lookleb Rõuge jõgi, mis suubub Võhandu (Pühajõe) jõkke. Matkarada paelub külastajaid oma põlise loodusega ja Eesti kauneima oruga.

  • Giidiga tuurid
  • UNESCO
  • Suitsusaunad

Vana-Võrumaa suitsusauna vaimset pärandit tutvustav ekskursioon Mooska talus

Mooska Suitsusauna talu Haanjas, Võrumaal tutvustab oma tegemiste kaudu Võrumaal elus ja au sees hoitavat suitsusauna pärandit, mis on leidnud väärika koha UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Ettetellimisel ekskursioon kestab umbes poolteist tundi. Tutvutakse 3 eripalgelise suitsusaunaga, räägitakse suitsusaunakombestikust, vihtades, vihtlemises, lausutakse saunasõnu ja mekitakse saunas suitsutatud liha. Suitsusaunas asuvad tiigi ääres, metsa veeres ja olustik on kaunis ning tänapäevasele elustiilitalule omane. Ekskursioon lõpeb talupoekeses saunakraami ja toidusuveniire nautides.

  • UNESCO
  • Suitsusaunad

Uue-Saaluse smoke sauna experience

We invite you to experience an authentic, private smoke sauna adventure in Võru County, amidst the hills of Haanja in Southern Estonia. The Uue-Saaluse smoke sauna is located right by the lakeside, offering not only a sauna but also a refreshing swim. As a bonus, you can watch the short film "The Devil Comes to Sauna," which was filmed right here at Uue-Saaluse. In the sauna, you will be guided by an experienced sauna woman who conducts rituals and creates a mindful sauna experience. Each guided sauna experience is unique – sometimes you need the power of birch branches, other times calming herbal compresses. Even different seasons and moon phases have their own influence. We collaborate with the best in the field, and the smoke sauna tradition of Old Võromaa is listed on the UNESCO World Heritage Intangible Cultural Heritage list. If desired, you can also enjoy the sauna independently, without guidance. In addition to the sauna, you can order a Uue-Saaluse wine farm tour with tastings of drinks made at the farm and catering.

Festivalid

Võru folkloorifestival toimub Võrus igal suvel ja toob linna mitmeks päevaks rahvakultuuri eri nurkadest. Alates 1995. aastast on festivalil üles astunud folkloorirühmad Eestist ja välismaalt ning kavas on kontserdid, tantsutöötoad, simmanid ja muud rahvapeo traditsioonid.

Uma Pido on võrokeelne laulu- ja rahvapidu, mis toimub umbes iga kolme aasta tagant. Ühele lavale ja ühisele peole kogunevad koorid, pillimehed ja rahvamuusikud kogu Võromaalt, et hoida võro keelt ja selle laulutraditsiooni elavana. Uma Meki laat toob sügisel kokku Võromaa väiketootjad ja toidutegijad. Kohalik toit, Uma Meki märgisega tooted ja võrokeelne kultuur annavad laadale üsna selgelt oma näo.

Omapärased kombed

Võromaal on surmaga seotud kombed, milles on säilinud väga vana arusaam inimese ja looduse seotusest. Traditsiooniliselt pesid ja riietasid lahkunu lähedased või naabrid ning kuni matusteni võidi talle katta toidulauda. Mõnel pool on säilinud ka öine surnuvalve.

Matuserong peatus vanasti teel kalmistule ristteedel, kus lahkunu meessoost sugulane lõikas puu koorde risti. Nii jäeti lahkunule teekonnale sümboolne peatuspaik. Sellest kombest on säilinud ristimetsad – peamiselt Põlva- ja Võrumaa vanade teede ääres kasvavad puud, mille tüvedel on põlvkondade jooksul riste lõigatud.

Ristimetsade traditsioon on Eestis haruldane ja elab mõnel pool edasi tänini. Rist ei tähista siin lihtsalt surnud inimest, vaid seob lahkunu paiga ja loodusega. Puu jääb kasvama ning mälestus jääb koos sellega.