Võru Vana apteegi hoone (Stedingu maja)

Kaarsild on jalakäijatele mõeldud sild kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel. Sild on ehitatud aastatel 1957-1959 endise Kivisilla kohale, selle kaldasammaste vundamentidele. Kuni silla valmimiseni vedas inimesi 1950. aastail regulaarselt üle jõe pikk sõudepaat.Kaarsild renoveeriti 2017. a. Pimedal ajal on sild valgustatud, lisaks kostuvad iga päev sünkroonis raekoja kellamänguga sillalt muusikateosed, mida saadab vastav valguskujundus. Kaarsilla heli- ja valguskujundus on Eestis seni ainulaadne omataoline avaliku ruumi projekt.Kaarsilla kõrval asub ka II maailmasõjas hävinud Kivisilla makett.

Võru Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793. aastal Vene keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni, kõrgel asetseva kuplitaolise haritorniga kirikut kaunistavad kaaraknad petikniššides. Klassitsistlikus stiilis kirik valmis 1804. aastal pühak Suurkannataja Ekaterina auks. 2008.a. taastati kiriku piiriaed ja rajati kunstnik Marje Ernitsa pühakirjapanoraam.

Intsikurmu metsaparki teavad paljud inimesed nii Eestimaalt kui kaugemalt eelkõige tänu laulupeo traditsioonile. Just siin, Põlvas, peeti aastatel 1855 ja 1857 Eestimaa esimesed laulupühad. Ka tänapäeval on Intsikurmu laululava tuntud kontserdi- ja peopaik. Siin toimuvad näiteks nii Põlvamaa kui Kagu-Eesti laulu-ja tantsupeod, lõõtspillipidu "Harmoonika" ja erinevad popmuusikakontserdid. Laululava alla mahub ligi 3500 lauljat, murule tantsima ja pidutsema aga kõik huvilised. Laululava lähedalt läheb mööda ka 3 kilomeetrine Intsikurmu südamerada.

Vanemuise Teatri nõlval kohtud ühe Eesti muusika suurkuju – helilooja ja dirigendi Eduard Tubinaga (1905–1982). Tema monument ei ole pelgalt skulptuur, vaid paik, kus Eesti muusika ajalugu saab kuulata ja kogeda. Tubin seisab orkestrit juhatava dirigendina, justkui oleks kontsert alles algamas. Skulptuuri autorid on Aivar Vahtrapuu ja Villu Valk ning teose juurde kuuluva heliinstallatsiooni on loonud prantsuse helikunstnik Louis Dandrel. Astu lähemale ja vaata, kuidas pronksist dirigent juhatab kujuteldavat orkestrit. Kuula samal ajal helimaastikke Eduard Tubina loomingust – tema sümfooniatest ja muusikast inspireeritud helisid, mis seovad paiga, skulptuuri ja helilooja loomingu üheks tervikuks. Tubin on üks Eesti 20. sajandi olulisemaid heliloojaid, kelle muusika kõlab tänapäevalgi nii Eestis kui ka maailma kontserdisaalides.

Parunite jälgedes on jalgsimatk koos giidiga Alatskivi mõisasüdames. Räägime vanade hoonete lugusid ja püüame üheskoos aru saada mõisate majandamise tarkustest. Saame aimu kui palju oli ühel mõisal majandamiseks vaja maad, maju ja inimesi ning kui suure jälje on Alatskivi lossi valitsejate – Nolckenite aeg Alatskivile jätnud.Giidiks Eesti üks parim mõisatundja ja Alatskivi lossi restaureerija Külli Must.Soovitav ette tellida vähemalt 3 päeva.

Tartu Maarja kirik valmis 1842 Tartu linna ja kihelkonna eestlaste kodukirikuks. Koguduse liikmete hulka kuulusid sellised suurkujud nagu nt M. Härma, L. Koidula ja J. V. Jannsen. 1869. aastal sai Tartu Maarja kirikust alguse esimene Eesti üldlaulupidu ning seetõttu nimetatakse Maarja kirikut ka laulupeo hälliks.Kirik hävis 12. juulil 1941 ning ehitati ümber EPA võimlaks. Tartu spordi varjupaigaks oli hoone 50 aastat. Kirik tagastati kogudusele 2009. aastal ja on taastamisjärgus. 2022. a lõppesid võimlaks ehitamisel lammutatud, torni taaspüstitamise tööd. Torni tipus valvab kullatud kukk.

Rannu Maanaiste Seltsi initsiatiivil rajatud Rannu Vabadussõja mälestusmärk avati 23.08.1931. aastal. Mälestusmärk lõhuti 1949. aastal. 1976. aastal paigutati Kalev Raave eestvedamisel mälestusmärgi asukohta skulptuur "Rannu Ema". 1991. aastal paigutati Rannu kirikusse mälestustahvel Vabadussõjas langenud Rannu meestele. 2014. aastal käidi välja idee taastada mälestusmärk ning sama aasta suvel tulid kalmistu korrastustööde käigus välja samba nimedega kiviosad.Mälestusmärk taastati ja paigutati oma esialgsele asukohale. "Rannu Ema" asukohta muudeti pisut.Mälestusmärk taasavati 23.08.2015.

Vähemalt viis punkrit garanteeritud! Mitte eriti ammu olid siin veel tumedad ja sünged ajad. Me ei saanud väikese rahvana oma maa saatuse ja käekäigu eest rääkida ega iseseisvuse eest seista. Veel enam, pidime elama suure apokalüpsise hirmus ja kartuses. Kutsume matkale sportlikult liikudes kaloreid kulutama ja kuulama lugusid meie linna tumedast ja süngest lähiajaloost. Tartu13: viie punkri retk. Post-apokalüptiline, sünge ja tume õudussugemetega giidituur, elamusretk-seiklusmatk endise suletud Tartu militaarlinnaosa Hiinalinna ja Tartu Raadi endise sõjaväelennuvälja radadel.