Tartu Maarja kirik

Giftkink Eesti disaini ja suveniiripood on Võru linna keskväljaku ääres paiknev armas laia valikuga poeke. See on kingituste pood, kus kohtuvad kunst ja stiil! Siit leiab ainulaadseid Navitrolla kunstiga T-särke! Lisage värvi oma garderoobi ja kingitustele kunstiline sära. Giftkink poest leiab igaüks endale või sõpradele meelepäraseid kingitusi. Poes on suur valik küünlaid, ehteid, Navitrolla tooteid, saunatarvikuid, käsitööd, puidust tooteid ja lastele vahvaid asju. Hea teada: Kõiki tooteid mida näete meie Facebooki piltidel või storydes on võimalik ka osta, need saadame teile postiga.

Võõpsu tsässon ehk külakabel asub otse Setomaa põhjapoolse värava – üle Võhandu jõe viiva Võõpsu silla ‒ kõrval, keskaegsel külakalmistul. See on Eestipoolse Setomaa suurim puidust tsässon, mis arvatavasti oli algupäraselt hoopis ait. Tsässonaks ehitati see ümber veidi enne 18. sajandi keskpaika ja remonditi korralikult 2010. aastal. Arhitektuuriliselt huvitav on suur lahtine eeskoda, mis osaliselt ümbritseb ka külgseinu.Võõpsu tsässona pühak on Püha Nikolaus, setopäraselt Püha Migul ja seetõttu on tsässona nimepühad kevadine ja talvine nigulapäev.Avatud vaid nigulapäevadel.

August Teppo oli Vana-Võrumaa kuulsaim pillimeister, kelle kodutalust on tänaseks asutatud muuseum. 15-aastaselt valmistas ta Teppo esimese oma lõõtspilli. Ka kõik vajaminevad tööriistad valmistas ta ise. August Teppo tegeles pillide meisterdamisega ~70 aastat ja valmistas ligikaudu 150 pilli. Pillide suurimaks väärtuseks on hääle omapäraselt kaunikõlaline tämber, helipuhtus ja häälestuse harukordne püsivus. A.Teppo on loonud palju pillilugusid, mida esitatakse veel tänapäevalgi. A.Teppo suri 1959.aastal ja on maetud Võru kalmistule. Mälestuskivi lõõtsameister August Teppole (sünd. 1875.a.) avati 1971.aastal. Muuseumis saab näha pillimeistri töötuba, kuid ka sellele ajastule iseloomulikku elulaadi. Näitustegevuse kõrval toimuvad muuseumis koolitused ning kultuurisündmused.

Taageperast mitte kaugel asub Ala kalmistu, mille lõunapoolsest otsas paikneb esimese Eesti soost mõisniku Mats Erdelli kabel. Seal puhkavad ka Matsi naine Kärt, poeg Friedrich Bernhard ja teada olevalt veel üks Matsi järglastest. Mats Erdell oli Taagepera Sõnni talu omanik, kelle üks järglasi - Hans Erdell - ostis 1868.a. Roobe mõisa päriseks. See oli üks varasemaid taolisi oste Liivimaa ajaloos. Hea teada: Mats Erdell (1792—1847) oli esimene Eesti soost mõisnik.

Riho Laanese raadiote kollektsioonis on üle 300 eksponaadi perioodist 1925-1990. Lisaks raadiotele on välja pandud grammofonid, magnetofonid ja autoraadiod. Kõige vanemaks eksponaadiks on vändaga grammofon His Masters Voice, mis pärineb aastast 1925. Vanim raadio on aastast 1929. Üks uuem eksponaat on "Dnepr -5", mille näol on tegemist üherealise lintmagnetofoniga. Hiljuti lisandus veel magnetofon "Kometa- 4". Samuti on kollektsiooni juurde tulnud ennesõjaaegseid raadioid. Oled oodatud uudistama kogu perega!

Karilatsi Vabaõhumuuseum on muuseum Lõuna-Eestis, kus saad ajas tagasi rännata sajanditagusele Vana-Võromaale. Muuseumi avaral alal saad looduse rüpes mõnusalt aega veeta ja tunnetada kunagise maaelu hõngu. Sisse saad astuda rehetarre, tuulikusse, endise vallakeskuse hoonetesse, koolitarre ning tutvuda kunstnik Vanda Juhansoo (rahvasuus kui Valgemetsa nõid) pärandiga. Lustimisrõõmu pakub muuseumituuliku naabruses asuv tsõõri- ehk kiigeplats. Ettetellimisel saad tutvuda muuseumiga giidi juhendamisel, nautida savvusanna mõnusid või pidada maha Vana-Võromaa kombestikule tugineva pulmatseremoonia. Võta aigu ja tulõ Karilatsi!

Rõuge Maarja kirik on vana kihelkonna keskuse kirik. Klassitsistlikus ühelöövilises pühakojas on 1930. aastast pärit kohalike orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud 31-registriline orel. Altarimaali "Jeesus ristil" autor on balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen. Hea teada: Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00, suvisel ajal on avatud ka Teeliste kirikuna.Sarjas "Eesti orelid 21.sajandil" on välja antud CD-plaat Rõuge Maarja kiriku orel.

Pindi Jaani kirik on ehitatud arhitekt J. G. Mühlhauseni projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus aastal 1881. Kirikuhoone lääneosas on massiivne torn, kirdes käärkamber. Altarimaal on koopia Rõuge kiriku Rudolf von zur Mühleni altarimaalist "Jeesus ristil". 1903. a. pühitseti vendade Kriisade ehitatud uus orel. Kiriku juures kalmistul asub Vabadussõjas langenud kapten Friedrich Vreemani (1894-1919) haud ja mälestussammas. Huvitav teada: Pindi kirikus teenis kuni 2004. aastani Laine Villenthal, kes ordineeriti esimese naisena Eestis kirikuõpetajaks.