Võõpsu tsässon

Kavadi 2,2 km pikkune matkarada kulgeb mööda Kavadi järve kallast. Matkarada algab ning lõpeb Uue-Saaluse pargis, kus on puhkekoht, grillimisrestiga lõkkeasemed ja telkimisplats. Edasi-tagasi liikumissuunaga rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Järve pindala on 27,4 ha. Praeguse suuruse ja ilme on järv omandanud umbes 140 aastat tagasi, kui Uue-Saaluse mõisa ostnud parun C. Fr. von Maydell paisutas üles kolm väikest soojärve.

Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad hästi nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Talveperioodil on valgustatud rajad 2 km ja 3,2 km pikkuses, ning need on valgustatud kuni kella 21.00. Spordikeskuse läheduses asub lasketiir laskesuusatamise harrastajatele. Talvel on võimalik spordikeskusest suuski rentida ning teha peatus hubases kohvikus. Tegemist on Eestis merepinnast kõige kõrgemal paikneva terviserajarajatisega — looduslik lumekate püsib seal pikemalt kui paljudes teistes paikades. Kevadest sügiseni sobivad rajad mitmekülgseks sportimiseks, näiteks jalgsimatkamiseks ja jalgrattasõiduks, samuti rulluisutamiseks ja rullsuusatamiseks. Hea teada: Lisainfo raja hetkeolukorra kohta on leitav terviseradade veebilehelt.

Pakume Sulle võimalust tulla kinno just nendega, kellega soovid koos head filmi vaadata, maitsvat sööki süüa ja end vabamalt tunda. Võta meiega ühendust ja - kino peab saama! Meie privaatkinoõhtu on just selleks loodud. Võta meiega ühendust ja vaatame, mis filme on meil Sulle pakkuda, mida selle kõrvale söögiks soovida ja mis ajahetkel Su kinoõhtu toimuda võiks. Rohkem infot leiad meie kodulehelt.

Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.Hea teada:*mälestusmärgi avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri;*lahingus langenud Põhja Poegadele on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale.

Uisumatk on kuni 3 tunnine kerge, puhkepäeva tempos rännak mööda sileda jääga kanaleid. Uisutame ka läbi/ümber üleujutatud metsade-niitude, peatume koprapesade ja saarmaurgude juures, uurime jälgi ja käime vahepeal ka Peipsi peal vaatamas. Matka keskel puhkame jalga, joome teed ja sööme.Kui Peipsil on selleks ajaks jääleminek lubatud, sõidame tagasi Peipsi kaldaäärset jääd pidi. Retk on mõeldud täiskasvanutele!Osavõtjad saavad varustuseks matkauisud (kinnitatavad Teie matkasaabaste külge), kepid, jäänaasklid. NB! Taskusse ID kaart!

Siiruviiruline Sibulatee Peipsi ääres kutsub!Talvine Sibulatee pakub mitmeid erinevad avastamislusti:* Alatskivi lossituur koos lossipreiliga; oma tassi meisterdamine lossi keraamikakojas ja kohalike toitude ampsud lossi restoranis;* Avastusretk piirkonnale iseloomuliku jääliikuri ehk karakatiga Peipsil või Emajõe soos koos piknikuga looduses;* Omal valikul kas telk- või kilesauna elamus (kas Peipsi jääl või Varnja küla Mesi Tare hoovis).Soojad riided selga, sõbrad kaasa ja Sibulateed avastama!

Rannu kirik on üks Eesti vanim kihelkonna kirik. Pühendatud Pühale Martinile jääb kirik Eesti palverännuteele, mis algab Pirita kloostrist ja lõpeb Vana-Vastseliina piiskoplinnuses. Teelised saavad kirikuaias vaimujõudu koguda ka palvepingil. Võimalus on minna ka üles kirikutorni, kust avaneb kordumatu vaade kaunile Võrtsjärvele ja kogu ümbruskonnale. Rannu kiriku imeilusas pargis asub ka kirjanik Mats Traadile pühendatud ja arstiteadlase ja füsioloogi Nikolai Pärna pink. Mõlema pingi autor on Anni Käärst. Rannu kirikuaias on filmitud ka öine lahing mängufilmist „Nimed marmortahvlil" (2002.a.) Kirikut saab külastada pühapäeviti kell 14.00 jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Ate ehk Kagu-Eesti ateljeed on Võru linnas asuv loomekeskus, mis on Kagu-Eesti loovettevõtjate kohtumispaigaks. Ate loomekeskuses ateljeedes ja stuudiotes toimetab hetkel kokku 18 loovettevõtjat. Nende seast leiab nii tekstiili- kui nahakunstikke, keraamikuid, fotograafe, graafilisi disainereid, muusikuid jpt. Aeg-ajalt toimub loomekeskuses töötubasid ning avatud uste päevi. Ate ateljeed ja stuudiod on avatud siis, kui meie majalised tööd teevad. Võid proovida õnne ja tulla vaadata, kas uksed on lahti või siis minna kindlamat teed ja anda oma tulekust ette teada!