Tuglase muuseum

Põltsamaa loss on läbi sajandite olnud tähtis koht ja kannab endas väärikat ajalugu – rajatud 1272. aastal jõe kaldale, olnud Liivimaa kuninga Magnuse residents ning hiljem uhke rokokoo palee. Sõjad ja põlengud jätsid lossi varemetesse, kuid nüüd on ta taas ellu ärganud ja ootab Sind külla! Täna pakub loss külastajale rohkelt põnevat. Eelkõige tasub tõusta 7-korruselise lossitorni vaateplatvormile, kust avaneb lummav vaade linnale igal aastaajal. Torni kroonib taastatud ajalooline kuppel, mis on ainulaadne kogu Eestis. Kompleksis asuv kirik on rajatud otse lossi kindlustusmüüride ja torni sisse ning avatud suvel igapäevaselt. Konvendi- ja väravahoones asub kaasaegne ekspositsioon, mis jutustab lossi ja Põltsamaa linna värvika loo. Lossiõuel ootavad käsitöökojad, kus saab meistrite tööd kõrvalt vaadata või ka ise midagi huvitavat soetada. Toiduelamusi pakub restoran Oberpahlen, kus ajalugu ja maitsed põimuvad. Avasta Põltsamaa loss – koht, kus ajalugu ärkab ellu!

Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum, sahver, poiste magamistuba ning ka köstri eluruumid. Ülemisel korrusel aga asub näitusesaal, kus igakuiselt vahelduvad erinevate teemadega näitused. Muuseumi süda asub 2018. aastal valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.

Võru kesklinnas seisab Katariina kirik – väärikas tunnistaja linna sünniloole ja sajandite kulgemisele. Ehitist kroonib lihtne, kuid majesteetlik torn, mille kell lööb linna rütmis ja tuletab meelde aja kulgu. Vana-Võromaa keisri (1783) ja Võru linna (1784) asutaja, Vene keisrinna Katariina II nimepühakule, Katariinale Aleksandriast pühendatud kirik õnnistati 1793.a. Selle stiililt hilisbarokse, tugevate varaklassitsistlike sugemetega, ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteerijaks arvatakse Christoph Haberlandt Riiast. Kirikus on hinnaline ajalooline orel, mille ehitasid vennad Kriisad 1913.a. Kirik ei ole vaid sakraalhoone – see on vaikne hingetempel, mis kutsub peatuma. Sageli kõlab siin ka muusika – orelihelid, koorilaul ja kontserdid. Kirikut saab külastada pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel. Hoone asub ajaloolisel Võru keskväljakul ja siit algav Katariina allee viib otseteed Tamula järve promenaadile – justkui jalutuskäik ajast läbi tänapäeva.

Mulgi Elamuskeskus asub Mulgimaal, endises Sooglemäe talukompleksis. Keskus on mulgi maamärk ja identiteedi kandja, mis on nii arhitektuuriline vaatamisväärsus, muuseum, sündmuste korraldamise keskus kui Mulgimaa info ja toodete-teenuste müügikeskus. Meie ekspositsioon ja sündmused avavad ukse mulkide olemusse ja mulgi pärandkultuuri. Põnev seiklus Mulgimaal algab siit! Mulgi kultuur ja pärimus, mütoloogia, ajalugu ja meelelahutus kogu perele - no kus sis viil ku mitte Mulgi elämuskeskusen! Sii om iki üits õige mulgi asi!

Virtuaaltuur „VR Tartu 1913" viib külastajad unustamatule ajarännakule enam kui sajanditagusesse Tartu kesklinna. Füüsiliselt liigute nelja vaatepunkti vahel mõlemal pool Kaarsilda, kuid virtuaalselt avanevad teie ees kadunud Tartu panoraamid ja elav tänavamelu. Kogete, milline nägi välja Emajõe kallas 20. sajandi alguses – omaaegsed linna sümbolid nagu raekoda, kivisild, lotjade sadam ning uhked ajaloolised Tartu hotellid ärkavad taas ellu. Jalutades tänapäeva Tartus, näete samal ajal virtuaalselt linna, mida enam ei ole, selle helisid, liikumist ja atmosfääri. See on kaasahaarav, faktidel põhinev ja emotsionaalne elamus, mis muudab ajaloo ruumiliseks ja värviliseks, pakkudes haruldast võimalust tajuda, milline oli Tartu enne sõda ja suuri muutusi. Audiogiid on saadaval mitmes esinevas keeles, et iga külastaja saaks kogeda Tartu lugu omas keeles. Astuge ajamasinasse ja kogege Tartut nii, nagu seda nähti aastal 1913!

Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas. See ühendab Laia tänavat Vene tänavaga. Praegune sild, mille sillaplaat on raudbetoonist ja kaar terasest, avati 30. juulil 2009. aastal. Silla pikkus on 90 m ja laius 13,35 m. Pimedal ajal on sild valgustatud. Silla alaosa betoonpindadelt võib leida hulgaliselt pilkupüüdvat tänavakunsti.Kuna silla asukohas on kõrged kaldad ja kitsas jõesäng, siis on siinset kohta kasutatud jõeületuseks juba muinasajal. Täpselt ei ole teada, mitu silda on siin enne praegust Vabadussilda olnud.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum asub ülikooli ajaloolises peahoones ning võlub oma erilise Pompei stiilis interjööriga.Muuseumi antiigihõngulise püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Uudistada saab ka mitmeid iidseid originaale: münte, vaase, savilampe ja kiilkirjatahvleid. Omaette müstiline paik on muuseumi osaks olev muumiakamber, kus on oma koha leidnud ka ehtne Egiptuse muumia.Samuti saab külastada peahoone pööningul asuvat tudengikartserit ja kaunist ülikooli aulat.

Tartus asuv Kuradisild on on üks väheseid säilinud 20. sajandi alguse betoonsildu ning koos Inglisillaga moodustab see ühe Tartu sümbolitest. Sillale on oodatud jalutama kõik, eelkõige muidugi ajaloo ja arhidektuuri huvilised külastajad. Kuradisild on ehitatud 1913. aastal Romanovite dünastia 300. aastapäeva tähistamiseks ja seda kaunistab Vene keisri Aleksander I pronksreljeef "Alexandro Primo". Nimi "kuradisild" pärineb legendide kohaselt silla tumeda välimuse tõttu, mis lisab kontrasti heledale Inglissillale. Kuradisild on ideaalne paik jalutuskäikudeks või põnevate fotode tegemiseks!