Kütioru Küti Mäeveski

Tartu Maarja kirik valmis 1842 Tartu linna ja kihelkonna eestlaste kodukirikuks. Koguduse liikmete hulka kuulusid sellised suurkujud nagu nt M. Härma, L. Koidula ja J. V. Jannsen. 1869. aastal sai Tartu Maarja kirikust alguse esimene Eesti üldlaulupidu ning seetõttu nimetatakse Maarja kirikut ka laulupeo hälliks.Kirik hävis 12. juulil 1941 ning ehitati ümber EPA võimlaks. Tartu spordi varjupaigaks oli hoone 50 aastat. Kirik tagastati kogudusele 2009. aastal ja on taastamisjärgus. 2022. a lõppesid võimlaks ehitamisel lammutatud, torni taaspüstitamise tööd. Torni tipus valvab kullatud kukk.

Piret Järv on mitmekülgne kunstnik, kes müüb oma väikeses hubases Jõgeva ateljee-poes peamiselt enda maalitud pilte ning keraamikat, ehteid ja õnnitluskaarte. Kõik on omanäelised ja talle omased meistriteosed. Lisaks on võimalik tellida loovaid maali- ja keraamikatöötubasid sõpruskondadele, peredele või kollektiividele. Tule loo ise meeldejääv kunstiteos, meisterda ainulaadne kruus või valmista personaalne õnnitluskaart. Kunsti Kodu pakub inspireeriva elamuse nii kunstihuvilistele kui ka kõigile, kes soovivad avastada kohaliku kunstniku loomingut.

Peipsiäärses Kasepää külas tasub pilk peale heita vene vanausuliste palvelale, mis on pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist.Praegune palvemaja on ehitatud 20. sajandi alguses, selle projekteeris aastal 1902 kubermangu arhitekt Wilhelm Schilling. Enne Teist maailmasõda uuendasid palvemaja ikonostaasi ikoone Frolovi koolkonna meistrid. Palvelas on ikoone isegi 17. sajandist.Palvelas toimuvad venekeelsed palvused pühapäeviti kell 10.

Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.Hea teada:*mälestusmärgi avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri;*lahingus langenud Põhja Poegadele on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale.

Emotsionaalse ja mõjusa kujundusega, ajalukku tagasi viiv memoriaal (2016) meenutab Võrust ja Võrumaalt aastatel 1941 – 1952 küüditatud inimeste karmi saatust. Skulptor Jaak Soans.Mälestusmärk kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Sambani viib ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee. Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit.

TYPA trüki- ja paberkunstikeskuses pakume tsüanotüüpia ehk raua-sinitrüki ajaloolise fotomenetlusprotsessi, kus kujutis ilmutatakse paberile rauasisaldusega kemikaalide ning UV valguse koosmõjul. Tulemuseks on valgete joontega kujutis sinisel taustal. Nii saad valmistada kingituse lähedasele ning ilmutada fotosid, enda joonistuse või hoopis kuivatatud taime silueti. Kui soovid töötoas ilmutada oma foto, tuleb see meile digitaalsel kujul hiljemalt üks päev enne töötuba ettevalmistusteks saata. Kohapeal juhendame, et saaksid nautida loomingulist protsessi ja luua midagi tõeliselt erilist!

Kagukeskus – Võru südames asuv Kagukeskus on Kagu-Eesti suurim kaubanduskeskus, kus kolme korruse peal ootab külastajaid rohkem kui 50 poodi, esindust ja teenusepakkujat. Siit leiab kõik vajaliku nii igapäevaseks eluks kui ka erilisemateks ostudeks, alates toidupoest ja moekauplustest kuni elektroonika, ehete ja jalanõudeni. Keskusest leiab ka mitmesuguseid teenuseid: Solaarium ja iluteenused; Raamatupidamis- ja muud spetsialiseeritud teenused; Pakiautomaadid. Lisaks on Kagukeskuses võimalik nautida kerget einet või kohvipausi, veeta vaba aega ning teha mõnusaid sisseoste. Avatud ja sõbralik keskkond sobib nii peredele, sõpradele kui ka üksikutele ränduritele, kes soovivad Võru külastuse käigus korraks peatuda ja kõik vajaliku ühest kohast kätte saada. Hea teada: Kagukeskuse kõrval asub suur tasuta parkla, mis teeb külastuse mugavaks.

Elva kirik mändide all on koht, kust saab leida rahu, vaikust ja vaimset tuge. Kiriku interjöör on rõhutatult tagasihoidlik. Eriline ja silmapaistev osa selles pühakojas on altarit kaunistav vitraažaken, kus on kujutatud kuningate kummardamist vastsündunud Kristuse ees. See värvilisest klaasist vitraažaken on omaette kunstiteos, mille valgus loob kirikusse hubase atmosfääri palvusteks ja mõtisklusteks.Esimese ilmasõja keerises jäi pühakoja ehitus pooleli. Jumalakoda sai valmis kohaliku rahva jõul 1920. aastal, saades nii esimeseks Eesti Vabariigi ajal pühitsetud kirikuks.