Kütioru Küti Mäeveski

1562. aastal anti Walk (praeguse Valga vana nimetus) koos muu Liivimaaga Liivi sõja vaherahulepinguga Poolale. Valga linnaõigused kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584. aastal lähtudes oma kolonialiseerimispoliitikast. Kuningas oli seda meelt, et Liivimaale tuleks katoliiklastest uusasukatele (talupoegadele, käsitöölistele, kaupmeestele) anda pärisomanduseks maad ning tugevdada ka seeläbi liivimaal katoliiklust.Seetõttu on Valga Kesk tänava alleel Stefan Batoryle pühendatud mälestusmärk, mis valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Tartu Ülikooli muuseum kutsub sind avastama ülikooli ajalugu, teaduse maailma ning Tartu toomkiriku põnevat lugu. Muuseum asub Toomemäel ajaloolises Toomkirikus. Ülikooli muuseumis saab näha erinevaid näitusi, mis ühendavad teadmised, loovuse ja avastamisrõõmu. Näitused tutvustavad ülikooli elu, teaduse arengut, Toomkiriku lugu, pakkudes tegevusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Suvekuudel saad nautida unustamatuid vaateid Toomkiriku vaateplatvormilt, kust avaneb kaunis panoraamvaade kogu Tartu linnale. Tule ja avasta, kuidas teadus ja ajalugu kohtuvad Tartu Ülikooli muuseumis.

EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.

Võru linna kalmistule on maetud Eesti Vabadussõjas langenud võitlejad.Vabadussõda algas 1918. aasta novembris Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile ja lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati. 1987. aastal alustas Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 Vabadussõjas langenute haudade korrastamist ning 23. juunil 1988. aastal mälestussammas avati taas.

Tartu Ülikooli muuseumi esimesel korrusel asub Toompood. Muuseumipoest leiad Toomemäe ja Tartu toomkiriku lugu, Tartu Ülikooli ajalugu ja tänapäeva ning teadussaavutusi tutvustavaid raamatuid, suveniire, ehteid ja palju muud.Toreda meene muuseumipoest leiab nii disaini- kui teadushuviline endale mälestuseks või lähedasele kingikotti. Valikus on näiteks kohalike disainerite loodud ehteid, mänguasju ning kultuurihuvilisele sobiva sõnumiga meeneid. Maiasmokkadele pakume käsitööšokolaadi ja mett.Meeneid on igas hinnaklassis ning suur osa kaubavalikust on eestimaine.

Avasta Eesti kirjanduse süda: Oskar Lutsu majamuuseum Tartus! Majamuuseum on vaikne ja võluv paik, mis viib sind ajas tagasi ning pakub ainulaadse võimaluse heita pilk ühe Eesti armastatuima kirjaniku, Oskar Lutsu (1887–1953), ellu. Muuseum asub 20.sajandil valminud funktsionalistlikus majas, kus on säilinud autori isiklikud esemed, mööbel, käsikirjad ja töölaud. Püsinäitus avab Lutsu mõjukust kirjanduses, teatris ja filmis. Autentne miljöö ja soojad lood pakuvad sisukat elamust ka neile, kes tema nime alles avastavad. Gruppidele pakume tunnist giidituuri, mille raames saab ülevaate nii kirjaniku elust kui loomingust. Tegu ei ole lihtsalt muuseumiga, vaid koduga, kus kirjandus ja elu kohtuvad!

Nagu nimigi ütleb on tegemist sidet ja sidevahendeid tutvustava muuseumiga. Võrumaa kuplite vahele peidetud muuseumis saad teada kuidas meie vanemad ja vanavanemad sidet pidasid ning mis seadmeid selleks kasutati. Muuseumis on üle mitmesaja mobiiltelefoni, nende seas ka NMT vanad mobiiliaparaadid, antennid ja mobiilimast. Väljapanekul on esindatud sellised rariteedid nagu nööridega kommutaatorlaud, 1969. aasta telefonijaam, kross, telefoniaparaadid, taksofonid ja taksofoniputkad, õhuliinid ning postikorvid. Samuti on siin väljas ka Elioni, Microlinki, EMT ja Telia suured reklaamsildid. Muuseumielamust on võimalik veel täiendada giidituuriga ning muuseumisiseselt saab helistada ka kettaga telefoniga või saata faksi. Tule uudistama kui palju on sidepidamine viimasel ajal muutunud. See, mis alles hiljuti oli argipäev, on leidnud nüüd koha juba muuseumis!

Otepää kesklinnas, uuenenud keskväljakul, lehvib Eesti kõrgeima lipumasti tipus sinimustvalge Eesti riigilipp. 20 m kõrgusesse lipumasti heisati lipp Eesti lipu päeval, 4. juunil 2009, mil möödus 125 aastat esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest ja õnnistamisest. Lipu kõrval on infostendid Eesti lipu looga ning sealsamas Kogukonna-aias saad teada põnevaid fakte Otepää ajaloost. Kas tead, et 4. juunil 1884.a. Otepääl õnnistatud lipp oli esmalt eesti üliõpilaste tunnuslipp, seejärel Eesti rahvuslipp ning Eesti Vabariigi loomisel kuulutati sinimustvalge värvikombinatsioon riigivärvideks.