Eesti lipumast Otepääl

Oled lahkesti oodatud kauni looduse embuses Otepääl, kus kohtuvad suurepärased sportimisvõimalused ja unikaalne miljöö. Ugandi Hotell Tehvandi Spordikeskuse naabruses tervitab Sind sõbraliku ja personaalse teenindusega, mugavuse, luksuse ning silmapaistva isikupäraga, mis loovad – garanteeritult – meeldejääva elamuse. Oleme luksuslik väikehotell. Meie 14 tuba iseloomustavad läbimõeldud disain, pakkudes maitsekalt kujundatud, ent ennekõike laia lisamugavuste valikuga ja hubast peatuspaika. Seisame hea väärtuste eest, mida ise majutudes enim hindame – personaalsus, privaatsus ja luksuslikkus.

Väike Pällo puhketalu asub keset rohelust ja vaikust. Kui soovid pere või sõpradega aja maha võtta ja linnakärast eemalduda, siis see on just sobilik koht. Puhketalus on saun ja väike tiik ujumiseks. Avaras aias on suveõhtuti mõnus grillida ning lastel mängida.Puhketalu vahetuslähedusse jäävad meist Kalevipoja muuseum ja Seikluspark.

Külalistemaja Kevvai asub 69 ha suuruse loodusliku Jõksi järve kaldal, keset maalilist ja mitmekesist loodust. Turismitalu eeliseks on privaatsus ning hubasus, samuti suurepärased võimalused aastaringselt sportimiseks ja vaba aja veetmiseks nii sõprade kui pere keskel.

Tamula järv on Võru keskne veesilm. Rand on huvitavalt kujundatud, kaasaegselt haljastatud ja korrastatud, varustatud riietuskabiinidega, erinevaid tegevusi pakkuvate atraktsioonidega. Suplushooajal hoolitseb turvalisuse vetelpääste. Siin saab päevitadanii murul kui liivarannal, ehitada liivalosse, mängida palli. Mänguväljakul ootavad suvel lapsi ronimisvõrk ja erinevad kiiged. Õhtuti avaneb rannast vaade maalilistele päikeseloojangutele, mis on muutnud selle ka romantikute lemmikuks. Tamula ääres on mõnus ka lihtsalt jalutada ja hetke nautida. Järve peegelus ja linnulaul loovad rahuliku meeleolu igal aastaajal. Rannapromenaad algab Tamula hotelli juurest ja kulgeb Roosisaare sillani. Promenaadi ääres korraldatakse suvekuudel sündmusi, mis toovad Tamula äärde melu. Roosisaare poolses osas püüab pilku skulptuur "Elujõud" - taies, mis kutsub mõtisklema looduses toimuva üle. Läheduses asuvad park ja kohvikud pakuvad võimalust nautida kohvi või jäätist vaatega järvele.

Lõunakeskus on Lõuna-Eestis suurim kaubanduskeskus. Lisaks on see hinnatud vaba aja veetmise paik kogu perele. Keskuses tegutseb enam kui 180 kauplust ja teenuseosutajat. Lõunakeskus on aga palju enamat kui kaubanduskeskus. Astri Arenaja jäähall on avatud aastaringselt, Eesti suurimasse siseseiklusparki on teretulnud nii algajad kui kogenud seiklejad, kuue kinosaaliga Apollo kinos linastub alati midagi põnevat ning tegevust jätkub ka spordiklubis. Mugavat peatuspaika nii puhkusele kui ärireisile tulnud linnakülalistele pakub hotell Sophia. Ka lemmikloomad on Astri keskusesse oodatud.

Pinnamäe Puhketalu kompleksi kuuluv privaatne suitsusaun asub Pikamäe järve kaldal Lõuna-Eestis, Põlvamaal. Suitsusaunast saab mõnusa saunaelamuse maakivileili ja kasevihtadega. Suitsu saunatamise ajal saunas ei ole, sest kütmine on lõpetatud juba enne saunaliste sauna saabumist. Saun saab soojaks 8 tunniga ja leili jagub 6 tunniks. Saunalavale mahub korraga kuni 8 inimest ja saunalinad tuleb endal kaasa võtta. Suitsusauna kõrval, järve kaldal on puhkajatele lisaks ka puuküttega kümblustünn.

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

Tartu Maarja kirik valmis 1842 Tartu linna ja kihelkonna eestlaste kodukirikuks. Koguduse liikmete hulka kuulusid sellised suurkujud nagu nt M. Härma, L. Koidula ja J. V. Jannsen. 1869. aastal sai Tartu Maarja kirikust alguse esimene Eesti üldlaulupidu ning seetõttu nimetatakse Maarja kirikut ka laulupeo hälliks.Kirik hävis 12. juulil 1941 ning ehitati ümber EPA võimlaks. Tartu spordi varjupaigaks oli hoone 50 aastat. Kirik tagastati kogudusele 2009. aastal ja on taastamisjärgus. 2022. a lõppesid võimlaks ehitamisel lammutatud, torni taaspüstitamise tööd. Torni tipus valvab kullatud kukk.