Laiuse õlemuuseum

Avasta Lasva vana veetorn - Sind ootab mitmekesine ja ainulaadne kogemus! Avastage piirkonna ajalugu, kuulake klavertrepil mustadele klahvidele astudes imepäraseid helisid ning nautige hingematvat vaadet ümbrusele torni tipust. Uudistage põranda all olevat valguskaevu ja leidke parkmetsast loomakujusid. Kohapeal on müügil temaatilised suveniirid ja käsitöö. Lasva veetorn pakub meeldejäävaid hetki kõigile looduse ja kultuuri armastajatele! Hea teada: võimalus on tellida põhikooli õppekava toetavat haridusprogrammi. Sissepääs piletiga.

Sihvaka kõrge torniga uusgooti jumalakoda Vooremaa kaunis maastikupildis. Kiriku ehitusajaks loetakse 1770.a., rekonstrueeriti 1889.a. Kirikumõisas on pastori ja tuntud keelemehe O. Wilhelm Masingu mälestuskivi (1989).Äksi pastoraat pakub soodsat ööbimisvõimalust. Peahoones kohti kuni 10-le inimesele ja külalistemas kuni 6-le. Lisaks saali rentimise võimalus.Piirkond pakub head puhkamisvõimalust, näiteks on kiriku kõrval kiigepark ja jõgi ning 400 m kaugusel Saadjärve ääres ujumisrand. Lähedal asuvad ka Jääaja Keskus, Elistvere loomapark ja Vudila Mängumaa.Jumalateenistus pühapäeval kl 11:00.

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel asuv MUHK ehk Maaelu Uudishimukeskus on elamusterohke paik, mis pakub avastamis-, uurimis- ja tegutsemisrõõmu igas vanuses külastajale. See on koht, kus maaelu tuleb käegakatsutavalt lähedale mänguliselt, harivalt ja kaasahaaravalt. Kahel korrusel asuv keskus tutvustab tänapäevast põllumajandust läbi praktiliste tegevuste. Näitus „Laudasümfoonia“ avab loomade heaolu, toitmise ja pidamise teemasid. Kohtud ka muuseumi taluloomadega ning saad lõõgastuda rahustavas küülikute külas. Põnevust lisab näitus „Sõnnik ja piim“, kus saab näha ka haruldast sõnnikulaoturit. Julgematele pakub avastamisrõõmu pisut kõhedust tekitav veterinaaria tuba, mis heidab pilgu loomade ravimise ajaloole. Samuti ootab uudistajaid muuseumi varakamber ehk avatud hoidla, kus on väljas põnevaid esemeid muuseumi kogudest. Eesti Maaelumuuseumi piletiga pääseb kõigisse kompleksi kuuluvatesse muuseumitesse, kaasaarvatud Maaelu Uudishimukeskus.

Kaunis Luua mõisas on avatud Luua Metsanduskooli muuseumitoad, kus kajastuvad nii metsanduskooli kui ka mõisa ajalugu. Mitu mõisa tuba on algupäraselt kenasti taastatud ning külastajatele avatud. Muusemi tubades näeb omaaegse Luua mõisa ilu, saab teada pargi ning paikkonna ajaloost, tutvuda autasude ja vanade kooli dokumentidega. Pärast muuseumikülastust tasub jalutada ka Luua mõisapargis, mis on tuntud oma liigirikka dendropargi ja kauni looduskeskkonna poolest. Luua mõis pakub põnevat elamust nii ajaloohuvilistele, loodusesõpradele kui ka kõigile, kes soovivad avastada Jõgevamaa kultuuripärandit.

Tartu südalinnas, Ülikooli ja Vallikraavi tänava nurgal ootab avastamist ajalooline Mattieseni trükikoda – paik, kus kohtuvad Tartu kultuurilugu, arhitektuur ja tänapäevane linnamelu. Kõik sai alguse 1848. aastal, kui trükkal Carl Gottlieb Mattiesen omandas kinnistu ja kohandas siin asunud puumaja Tartu ülikooli trükikojaks. Hiljem lisandunud kivist juurdeehitus annab hoonele väärika ilme ning meenutab aega, mil trükikojad olid linna vaimuelu oluline osa. Hoone ees tervitavad möödujaid kaks kirjandusklassikut – iiri kirjanik Oscar Wilde ja eestlane Eduard Vilde. 1999. aastal püstitatud pilkupüüdva pronksskulptuurigrupi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Astu hetkeks nende juurde, tee foto ja lase Tartu lugudel end kaasa haarata. Tänapäeval on ajalooline hoone saanud uue elu. Siin asuv restoran Vilde ja Vine kutsub peatuma, nautima head toitu ja tundma Tartu erilist atmosfääri.

Võru Instituut on võro keelele ja kultuurile loomemaja - siit saab küsida nõu võro keele ja kombestiku kohta. Avatud on võrokeelsete raamatute näitusmüük. Vana-Võromaa e-poes Umapuut on müügil võrokeelsed raamatud, plaadid võrokeelsete lauludega, lai valik kohalikku käsitööd ning võro sümboolikaga meeneid. Soovi korral saab instituudist tellida võro keele lühiõpet, loenguid või esitlusi võro keele ja kultuuriruumi kohta.Vana-Võromaa kultuuripärandiga alusta tutvumist Vana-Võromaa muuseumidest, mis on väravaks kohaliku kultuuri juurde, ning kus on sisukad püsinäitused, teemapäevad ja õpitoad.

Olete mõelnud, millised kalad elavad Peipsi järves? Kui raske on Peipsi rekordkala? Mis tunne on jalga tõmmata kalamehesäärikuid? Vastused ootavad teid Peipsi järve näitusel:üle 10 käed-külge eksponaati35 kalamulaaži4-meetrine Peipsi järve maketteesti-, vene- ja inglisekeelsed infostendidKoolidele ettetellimisel õppekava toetavad programmid.Kõrvalmajas asub piirkonna kultuuriloole pühendatud Peipsimaa muuseum, mida on võimalik külastada eraldi soetatud ühispiletiga. Näitusemaja taga asub Kasepää laululava ning lähedal on ujumisrand.

Võhandu jõe veejõudu on Leevakul kasutatud juba 1835. aastast, mil siia ehitati vesiveski. 20. saj algul oli Leevakul jahu- ja saeveski ning villavabrik. Siin valmistati ka savinõusid. Leevaku HEJ hävis II maailmasõja ajal. 1947.a taastati elektrijaam Võrumaa noorte ühistööna. Paarkümmend aastat hiljem see suleti ja avati taas 1993. a.Leevaku HEJ külastamisel on võimalik kasutada audiogiidi (eesti, vene ja inglise keeles) ja külastada ka elektrijaama ülemist korrust, kus on stendid elektrijaama ajaloost ja näitlik makett veejõul elektri tootmisest.Madalhooajal võtame gruppe vastu ettetellimisel, helistada võib ka telefonil 7952238 või 5117842.