Võru Instituut – võro keele pesa

Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud Võru linna keskväljak on eriline oma linnamööbli poolest. Sõna mööbel tuleneb ladinakeelsest sõnast mobilis – liikuv. Tänane keskväljak on pidevas muutumises, tal on sündmuse nägu – kord on siin laadaplats, siis kontserdisaal, talvisel ajal maagiline jõulumaa. Keskväljak on Võru ajalooline süda, mida ümbritsevad Riigimaja (1938), luterlik Katariina kirik (1793), gümnaasiumihoone (linna vanim maja 18. sajandist), tuletõrjemaja (1900), apostlik Ekaterina kirik (1804) ning pangahoone (1938). Astudes sammukese keskväljakule, satud ruumi, kus minevik ja tänapäev põimuvad loomulikuks tervikuks. Siin on ruumi nii mõtisklemiseks kui meluks – kohtumiseks vanade tuttavatega, perega ajaveetmiseks, või lihtsalt hetkes viibimiseks. Võru keskväljak on rohkem kui lihtsalt plats – see on kohtumispaik, mis kutsub igaüht peatuma, nautima ja kogema. Tule Võru südamesse, siia kus linn elab ja hingab!

Tartu vanalinnas asuv Teatri Kodu on muuseumist inspireeritud teater, mis kuulub Tartu Mänguasjamuuseumi juurde. Teatri Kodu ammutab inspiratsiooni meie kõigi lapsepõlvest, mängudest, unistustest ja fantaasiast. Teatri Kodus saab vaadata etendusi, teha teatrit, mängida ja meisterdada ning avastada teatrimaailma põnevaid nurgataguseid. Teisel korrusel asub lastestuudio, kuhu oodatakse lastegruppe osalema teatriteemalistes programmides. Keldriruumidest leiavad külastajad muuseumiruumid, automaatnukkude teatri ning mitmeid põnevaid teatriteemalisi väljapanekuid.

Siimusti Keraamika tegutseb 1886. aastal tööd alustanud savitööstuses, mille rajas talupoja perest võrsunud Joosep Tiimann. Koht oli sobiv siinsete savivarude tõttu. Algselt pandi püsti tellisetööstus, seejärel hakati tootma ahjupotte ja majapidamisnõusid. Tänapäeval saab savitööstuses tutvuda tarbekeraamika valmistamisprotsessiga: savi vormidesse valatamise, põletamise ja glasuurimisega.Savitööstuse toodangut saab kohapeal soetada. Tule vii omale koju meie käsitööliste armastusega loodud savinõud!

Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.

Hugo Treffner (1845–1912) oli Eesti kultuuritegelane, pedagoog ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Tema nime kannab Tartus siiani tegutsev gümnaasium, mis Nõukogude ajal kandis Tartu 1. Keskkooli nime. Treffneri bareljeef asub ka koolihoone seinal Rüütli tänaval. Treffneri kooli peetakse üheks Eesti eliitkooliks. Hugo Treffneri auks püstitatud monument paikneb Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Ausammas avati 25. mail 1997. Monument annab edasi Treffneri rahulikku ja mõtlikku olemust ning seob monumendi tema tegevusega hariduse ja kultuuri edendamisel. Hugo Treffner on maetud Tartus Uus-Jaani kalmistule.

Põlva Püha Neitsi Maarja kiriku värava kõrval asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud Eesti Vabadussõjas ja esimeses maailmasõjas langenud sõduritele.Vabadussamba nurgakivi pandi 3. oktoobril 1926 (skulptor Aleksander Elleri kavand, ehitas Räpina kivitööstusfirma P. Kirotosk ja Pojad, pronksplaadid valati Tartus Teguri tehases). Vabadussõja mälestussammas avati 29. juulil 1928. Nõukogude okupatsiooni ajal 1946. aastal mälestussammas lõhuti. Põlva Vabadussõja mälestussammas taastati rahva algatusel ja avati uuesti 29. juulil 1989.

Betti Alverile pühendatud park ja monument avati pidulikult kirjaniku 90. sünniaastapäeval 1996. a. Jõgeva linnas. Tegemist pole traditsioonilise kirjaniku büstiga, vaid loomingule keskendunud kujundiga. Samba jalamil on luuletaja autograaf, allkiri kivis. Monument tervikuna kajastab poetessi loomingu õhulist kergust, klassikalist rangust ja kõrgustesse pürgivat hoogu, kuid samas ka kontraste, mahasuruvaid ja destruktiivseid jõude. Monumendi üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu.

Lisaks maitsvale toidule ja heale veinile on Tammurile tulekuks nüüd veel rohkem põhjuseid. Nimelt on restorani kõrval avatud ka Lauda galerii, kuhu on oodatud kõik kunstihuvilised! Pool kunstisaali on oma maalidega katnud Tammuri enda kunstnik Mia ning teist poolt ehivad Eesti kunstipärlid. Galeriisse on oodatud kõik restorani külalised, muidugi võib ka niisama uudistama tulla, aga sel juhul ette helistades või kirjutades.