Karl August Hermann (23. sept 1851 Võhma küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaan 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane. Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost, tuntumad neist nt "Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska". Ta ostis ära Perno Postimehe, tõi väljaande Tartusse ja kujundas selle nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks.Karl August Hermanni monument Vana-Põltsamaa mõisa pargis avati 10. juunil 1935. Kuju autor on Alfred Zolk-Leius.
Rosiine Leivad on Tartu turuhoones asuv pagariäri, kus kõik tooted valmivad kohapeal. Leibu on sortimendis üle 15 erineva - soolasest magusani. Õunamahla ja juuretisega rukki täisterajahust tehtud käsitööleibadele ei ole lisatud nisujahu, suhkrut ega pärmi ning on laktoosivabad. Valmivad ka karaskid, näksid, küpsised ja rukkileivatrühvlid. Nostalgiatoodetena on sortimendis Meeleib, pumperniklid, Tallinna leivakesed. Ühelegi tootele ei ole lisatud E-aineid. Leia Meie tooteid ka edasimüüjatelt üle Eesti Südamega tehtud leib - tervislik ja maitsev!
Mõniste Talurahvamuuseum - vanim ja lõunapoolseim vabaõhumuuseum Eestis Tutvustame Lõuna-Eesti talu läbi sajandite: - Mõniste üldajalugu kiviajast tänapäevani;- 19. sajandi taluhooned ja hoonesisustus; - 20. sajandi alguse taluhooned ja hoonesisustus; - Talu põllutööriistad, hobuseriistad, sepatööriistad, tarbevahendid, talutekstiilid;- 1930-ndate aastate talurahvakauplus. Muuseumis saab ette tellida erinevaid töötubasid, näiteks leivaküpsetamist, lambavillast lõnga tegemist, töid linataimest lõnga saamiseni, puutööd, saab käia suitsusaunas jms. Siin peetakse võrokeste rahvakalendri tähtpäevi.
Iga aasta jõulukuul muutub Kalevipoja Koda jõulumaaks. See on seiklus, mis sobib igas vanuses huvigrupile. Rändame nii vanades kui uutes hoonetes, matkame metsaradadel, avastame loodust ja räägime loomadest. Keedame metsas teed, otsime põnevaid kohti, tuletame meelde vanu jõulukombeid ja las jääb midagi saladuseks ka. Jõulumaad pakume gruppidele alates 10-st inimesest. Kui on soovi, saame seda korraldada ka õhtusel ajal laternatega rada läbides.Vajadusel muutub jõulumaa jaanuaris talvemaaks ja seda saab kasutada kuniks talve jätkub. Pisut muudetuna.
Muinasjutulise Cantervilla Lossi kõrvalhoonetes ja välialadel on suur mõisaajastut käsitlev teemapark-mängumaa, kus jätkub lõbusaid tegevusi nii lastele kui vanematele pikaks päevaks. Teemapargis saab näha, millega vanasti mõisnikud liiklesid, millest nad elatusid, missuguseid riideid nad kandsid, mida nad sõid ning millised olid nende lauakombed.Mängumaal ootab külastajaid ees suur hulk atraktsioone: veepark, erinevad autod, ronimisväljak, batuudid, labürint, kostüümituba ja palju muud põnevat.Mängumaale võid kaasa võtta oma piknikukorvi või einestada mängumaa kohvikus või lossi restoranis.
Põltsamaa kesklinnas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918–1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Monumendi põhielement on mõõgale ja kilbile toetuv sõdurikuju, mis on asetatud dolomiidist sambale. Mälestussamba kavandas kujur Voldemar Mellik ning see avati 17. augustil 1924. Oktoobris 1940 tõmmati rahutuste käigus sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti ka alus. Mälestussammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12. augustil 1989, pool aastat hiljem asendati kipskuju dolomiidist kujuga.Samas asub ka mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele.
Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.Hea teada:*mälestusmärgi avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri;*lahingus langenud Põhja Poegadele on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale.
Oskar Lutsu monument püstitati 1987. aastal, monumendi autoriks olid A. Rimm ja A. Murdmaa. Oskar Luts (1887-1953) oli eesti rahvakirjanik. Tema tuntuim ja armastatuim teos on koolimälestustele tuginev lüüriline ja humoristlik jutustus "Kevade". Ta on kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusi ja följetone. Tartus Riia tänava majas number 38, kus kirjanik elas oma viimased 17 eluaastat, asub tema majamuuseum. Oskar Luts on maetud Tartu Pauluse kalmistule.