Luua mõisa muusemitoad

Peipsimaa Pärimuskeskus tegutseb 2009. aastast, et alles hoida ja edasi arendada Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi. Pärimuskeskus asub 19. sajandi lõpus ehitatud endises vanausuliste elumajas, kus külalisi ootab Sinilniku töökoda, kus saab kangaid trükkida; Lubokiõu, kus tutvustatakse 16. sajandil tekkinud trükikunsti. Lastele on pärimuskeskuse hoovi rajatud Rääbu maailm, et mänguliselt kohalikust eluolust osa saada. Pärimuskeskuses on lisaks avatud Sigurimuuseum, Peipsimaa käsitöö- ja kunstipood, Peipsimaa kunstigalerii ja Tädi Šura kohvik.

Turgi käsitöötalu pakub kangastelgedel kudumise loomingulist puhkust.Valikus on erinevad mitmepäevased kursused, sest perenaine Veinika Västrik näitab algajatele kudumise põhitõdesid ja õpetab edasijõudnutele keerukamaid kudumistehnikaid. Peremees Ergo pakub kudujatele kolm korda päevas maitsvat ja tervislikku sooja toitu.Tutvu kodulehel väljakuulutatud kursuste kuupäevadega. Soovi korral tule oma sõpruskonnaga (kuni 8 in) ja leiame ühise sobiva aja! Kolmepäevase kursuse maksumuses sisalduvad majutus, toitlustus ning kudumismaterjalid ja tööjoonised. Kudumiseni!

Helme koduloomuuseumi kõrval asuvad müstilised Helme Püha Neitsi Maarja kiriku varemed, mis jutustavad lugu sajandite pikkusest ajaloost. Arvatavasti 13.–14. sajandil ehitatud kirikut on aja jooksul korduvalt rüüstatud, põletatud ja taas üles ehitatud. Lõpliku hoobi andis II maailmasõda – 1944. aastal tabas kirikut mürsk, mis purustas oreliruumi ja lõhkus torni. Täna seisavad varemed vaikse, väärika mälestusmärgina, kutsudes külastajat aeg maha võtma ja ajalooga ühendust looma. Siin kohtuvad vaikus, ajalugu ja kujutlusvõime. Tule ja koge ise!

Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. aastal, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte ning selle peamiseks tegevusalaks on olnud teraviljakasvatus. 1970. aasta alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Mõisakompleksis saab tutvuda mõisa ajalooga ning jalutada rahulikus mõisamiljöös. Külastajatele pakuvad avastamisrõõmu ka lehtla, külakiik ja hobusetallid.

Säde pargis tervitab tulijaid uljalt kaabut tõstes Nipernaadi – igavene rännumees ja unistaja. Vaata ta tõstetud rännusaapa talda ja Sa näed kutsuvaid rännuteid. Kui jaksad väikese osagi sellest hõõruda läikima, siis saadab Sind rännuõnn kõikidel teedel. Vaata talle silma ja unistused poevad Sinugi hinge. Jääb Su pilk lummatult ta silmisse veidi kauemaks pidama, täituvad Su igatsused millegi kauni ja enneolematu järele. Minnes lehvita talle ja seiklused järgnevad Sulle.A. Gailiti romaani ”Toomas Nipernaadi” peategelasest inspireeritud jõuline pronksskulptuur Nipernaadi ootab Sinuga kohtumist.

Laiuse Õlemuuseum ootab huvilisi aastaringselt, kus saab tutvuda muuseumi looja Aime Langi valmistatud õlest esemete püsinäitusega. Külastusprogrammi käigus saab ülevaate õle-, roo- ja kasetohust ning nendest valmistatud toodetest, mis on tehtud erinevates tehnikates (punumine, põimimine, intarsia). Õlekultuuri on Laiusel viljeletud üle 25 aasta. Kultuuripärandina on ka täna õlekultuur populaarne ja jätkusuutlik. Külastusprogramm on eelkõige huvitav käsitöö- ja kultuurihuvilistele gruppidele, nii õpilastele kui täiskasvanutele silmaringi laiendamiseks ja arendamiseks.Kuldsete kohtumisteni!

2020.a. suvel uue ilme saanud Otepää Keskväljak ja Eesti trikoloorile pühendatud Lipuväljak on Talvepealinna süda. Keskväljakut ilmestab Bruno Kadaku pronksskulptuur – purskkaev „Lõbus Ott". Kui üle maailma on tuntud uskumus, et purskkaevu mündi viskamine toob õnne, siis Otepää purskkaevule tulles tuleb selleks hoopis karu tagumist käppa sügada. Siin toimuvad ka linna suuremad kogunemised ja traditsioonilised laadad. Lipuväljakul on Eesti üks kõrgemaid maste, kus lehvib sinimustvalge lipp. Eesti lipu masti kõrval on lipulugu jutustavad infostendid ning sealsamas kõrval olevate varjualuste all saad lugeda põnevaid fakte Otepää ajaloost. Mänguväljakuga kogukonnaaed pakub vaba aja veetmise võimalusi nii suurtele kui väikestele. Enne kui lähed Pariisi käi ära ka Otepääl!

Betti Alverile pühendatud park ja monument avati pidulikult kirjaniku 90. sünniaastapäeval 1996. a. Jõgeva linnas. Tegemist pole traditsioonilise kirjaniku büstiga, vaid loomingule keskendunud kujundiga. Samba jalamil on luuletaja autograaf, allkiri kivis. Monument tervikuna kajastab poetessi loomingu õhulist kergust, klassikalist rangust ja kõrgustesse pürgivat hoogu, kuid samas ka kontraste, mahasuruvaid ja destruktiivseid jõude. Monumendi üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu.