Turgi käsitöötalu kangakudumise kursus

Külasta Tartus asuvat Baeri Majamuuseumi, kus elas kuulus loodusteadlane Karl Ernst von Baer. Baeri Maja asub Tartu Toomemäe veerel ning tegemist on klassitsistlikku puitelamuga (1864). Hoone on eriline ka selle poolest, et aastail 1869-1896 elas majas loodusteadlane Karl Ernst von Baer. 1976. aastal restaureeriti hoone Baeri Majamuuseumiks. Praegugi kuulub maja Eesti Maaülikoolile ja seal asub Karl Ernst von Baeri teadusloo uurimise keskus. Võimalus on tellida giidiga tuur ja tuuri käigus tutvustatakse maja ajalugu ning Baeri elulugu.

Valga linna keskmes kõrguv silmapaistev pühakoda on projekteeritud Riia arhitekt Christoph Haberlandi poolt ja valmis 1816. Omataoline ovaalse põhiplaaniga linnakirik on ainus Eestis mille arhitektuuri iseloomustab hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku stiil. Avar ja valgusküllase peegellaega kirikusaal on erakordselt hea akustikaga. Kirikus paikneb üks väheseid ja algupärasel kujul säilinud ning Euroopa 200 parima hulka kuuluv, 1867 valminud Friedrich Ladegasti orel. Kirikutornis on kaks kirikukella ja kolme numbrilauaga tornikell ning pommidega üleskeeratava ajanäitaja mehhanism.

Nagu nimigi ütleb on tegemist sidet ja sidevahendeid tutvustava muuseumiga. Võrumaa kuplite vahele peidetud muuseumis saad teada kuidas meie vanemad ja vanavanemad sidet pidasid ning mis seadmeid selleks kasutati. Muuseumis on üle mitmesaja mobiiltelefoni, nende seas ka NMT vanad mobiiliaparaadid, antennid ja mobiilimast. Väljapanekul on esindatud sellised rariteedid nagu nööridega kommutaatorlaud, 1969. aasta telefonijaam, kross, telefoniaparaadid, taksofonid ja taksofoniputkad, õhuliinid ning postikorvid. Samuti on siin väljas ka Elioni, Microlinki, EMT ja Telia suured reklaamsildid. Muuseumielamust on võimalik veel täiendada giidituuriga ning muuseumisiseselt saab helistada ka kettaga telefoniga või saata faksi. Tule uudistama kui palju on sidepidamine viimasel ajal muutunud. See, mis alles hiljuti oli argipäev, on leidnud nüüd koha juba muuseumis!

Peedu - Nuti vesiveski kompleks on eriline näide Eesti veskiarhitektuurist ja endisest villaveskist, mis on ehitatud 1930. aastatel. Vesiveski hoonele, villaveskile, omanike elamule ja aidale lisaks on säilinud ka haruldane vana turbiin. Veskihoone asetseb kõrgel maakivisoklil, mille küljel on väike eeskoda. Ait- ladu on savist ehitatud viilkatuse, ärklikorruse ja verandaga ehitis. Omanike maja on suur krohvitud kivimaja.Kuigi kompleks on eraomandis ja vaadeldav eemalt, pakub see võimalust tutvuda Eesti tööstusajaloo ja arhitektuuripärandiga, nautida looduslähedust ja kaunist Elva jõge. Lähedal asub ka omanäoline Peedu vikerkaaresild.

Rosiine Leivad on Tartu turuhoones asuv pagariäri, kus kõik tooted valmivad kohapeal. Leibu on sortimendis üle 15 erineva - soolasest magusani. Õunamahla ja juuretisega rukki täisterajahust tehtud käsitööleibadele ei ole lisatud nisujahu, suhkrut ega pärmi ning on laktoosivabad. Valmivad ka karaskid, näksid, küpsised ja rukkileivatrühvlid. Nostalgiatoodetena on sortimendis Meeleib, pumperniklid, Tallinna leivakesed. Ühelegi tootele ei ole lisatud E-aineid. Leia Meie tooteid ka edasimüüjatelt üle Eesti Südamega tehtud leib - tervislik ja maitsev!

Oled sa kunagi viibinud tuhandete inglite ja haldjate keskel? Siia Inglimuuseumi paradiisi oleme perega kogunud üle 5000 eksponaadi.Uue väljapanekuna on tutvumiseks klaasimaailm. Inglite Kodu on koht, kus saab olla kaugel eemal ülejäänud maailmast ning nautida tassikese tee/kohviga seda imelist maailma (võimalus ette tellida võileivatordi või Inglikoogi maiustamine Inglimuuseumis, suvekuudel: Roosisalongis, Ingliterassil, Haldjaaias või Elulõnga lehtlas).Võimalus osta teemakohaseid kingitusi.

Jõgeva linna piiril, Piibe maantee äärdes seisab külmasammas sest just siin on mõõdetud Eesti külmarekord -43,5 °C 1940. aastal. Samba kavandi tegi kunstnik Rein Ereb. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval. Kas teadsid, et rahvasuus kutsutakse Jõgevat Eesti Külmapealinnaks?

Peipsimaa Pärimuskeskus tegutseb 2009. aastast, et alles hoida ja edasi arendada Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi. Pärimuskeskus asub 19. sajandi lõpus ehitatud endises vanausuliste elumajas, kus külalisi ootab Sinilniku töökoda, kus saab kangaid trükkida; Lubokiõu, kus tutvustatakse 16. sajandil tekkinud trükikunsti. Lastele on pärimuskeskuse hoovi rajatud Rääbu maailm, et mänguliselt kohalikust eluolust osa saada. Pärimuskeskuses on lisaks avatud Sigurimuuseum, Peipsimaa käsitöö- ja kunstipood, Peipsimaa kunstigalerii ja Tädi Šura kohvik.