Elva vaksalihoone

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus Järvemuuseum asub otse Võrtsjärve kaldal. Kohalikud ja eksootilised kalad 35 akvaariumis. Lisaks: näitused "Võrtsjärv" ning "Amazonas" kalandusajalugu, linnustik, veetaimed, Eesti suured mageveelimused kalastusvahendid ja -eeskirjad kivimid, ürgkalad ja kalakivistised rekordkalade info ja mulaažid Eesti siseveekogude fotonäitus Limnoloogiakeskuse ajalugu VR-elamus, interaktiivsed kalamäärajad laste mänguala Loodusõppeprogrammid ja õpitoad, muuseum, kalanduslaagrid ja -õppepäevad, giiditeenus, konverentsiruumide rent, laste sünnipäevaprogrammid, parvsaunasõidud.

Eesti-Vene kontrolljoone lähedal asub väike õigeusu külakabel, kohalikus keeles tsässon. Hoone ehitusaastaks on tõenäoliselt 1784 – nii ütlebdendrokronoloogia. Teises maailmasõjas sai tsässon mürsutabamuse, mis nihutas hoone vundamendilt kõrvale. Seda mürsku saab nüüd vaatamisväärsusena tsässonas näha. 2007. aastal tsässon remonditi ja perenaise loal saab tsässonasse ka pilku heita. Kabelis on mitmed ikoonid, mida ehib seto naiste kaunis käsitöö: valge-punasekirjud pühaserätid.Serga tsässona pühak on Püha Anastassia ning külapüha on sellest tulenevalt nahtsipäev, 11. novembril.

Saare Hobu käsitööpood asub Tartus Raekoja platsil. Pakume suures valikus eestimaist käsitööd ja suveniire.Meie kõige populaarsemad tooted on naturaalsest lambanahast sussid, nii lastele kui täiskasvanutele. Lisaks sussidele pakume veel puidust-, keraamikast, villasest- ja linasest tooteid ning Tartu ja Eesti teemalisi suveniire. Ootame Teid meie kaubavalikuga tutvuma!

Pokumaa teemapark Lõuna-Eestis, Võrumaa ja Põlvamaa piiril on loodud Edgar Valteri "Pokuraamatu" ja selle nimitegelaste ainetel. Pokude looduslikud prototüübid on tarnamättad. Pokukoda on Eesti üks unikaalsemaid palkehitisi. Giidiga avastusretkel Pokukojas tutvustame Pokumaa teemapargi loomist, anname lühiülevaade Edgar Valteri elust ja loomingust, tutvustame Pokukoja ehitust ja sisustust. Tuuri pikkus on kuni üks tund, millele on võimalik soovi korral juurde lisada pokude meisterdamine või mõni muu vahva töötuba. Lisaks tasub aega varuda ka Pokumaa loodusradadega tuvumiseks.

Olete oodatud imetlema gootilikku punastest tellistest pühakoda (arhitekt Wilhelm Schilling). Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik on Tartu ainus roomakatoliku kirik. Nurgakivi asetati 1862. a ning sisse õnnistati kirik 1899. a. Kõrgete võlvidega kirikusaalist leiate Ernst Friedrich von Liphardti altarimaali "Neitsi Maarja Jeesuslapsega" (1905) ning suure pärnapuust krutsifiksi (1935). Huvitav teada: 1894. aastal, mil preester Friedrich Zhyskar hakkas kiriku ehitamiseks annetusi koguma, annetas isegi keiser Nikolai II kiriku ehituseks 3000 rubla.

Kirik on ehitatud maa- ja telliskividest ja valmis 1907.a. Kiriku ehitamisest võtsid aktiivselt osa leedukatest ja poolakatest raudteelased. Kirik tegutses 1940.aastani ja alates 1945.aastast kasutati hoonet laona, hiljem võimlana. Kiriku juurdeehitus valmis 1995.a. ja kirik renoveeriti.Hea teada: kirik on ilma tornita, sest Vene tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba.

Mustvee peatänaval asub Eestis ainulaadne Heino Lubja Kaalumuuseum, mille rajas Heino Lubi, kes pidas üle 30 aasta kaalumeistri ametit. Muuseumi kollektsioon annab ülevaate kaalude arengust ja nende rollist igapäevaelus. Väljapanekus on üle 120 erineva kaalu, poolsada margapuud ning suur hulk metallist ja keraamilisi vihte ja muid kaalumisega seotud esemeid. isaks Eestis valmistatud kaaludele saab näha Nõukogude Liidus ja Poolas toodetud kaalude näiteid. Muuseumis on ka nüüdisaegseid kaale, mille abil saab võrrelda vanemaid töövahendeid tänapäevaste lahendustega ning mõista, kuidas kaalumine on ajas muutunud. Kogu kollektsioon on sündinud Heino Lubja pikaajalisest huvist ja tööst kaalude maailmas. Muuseum pakub veel huvitavat avastamist nii tehnikahuvilistele kui ka neile, kes soovivad tutvuda ühe omanäolise osaga Eesti argielu ja tööstuse ajaloost. Giidiga ekskursioonid ettetellimisel!

Ropka mõis on omanäoline hoone, mis peegeldab nii Tartu linna arengut kui ka Eesti mõisakultuuri eripära. Ühekorruseline kivist mõisamaja on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel ning mõisakompleks paikneb kahel pool Ropka teed. Säilinud on mitmeid ajaloolisi hooneid: moonakamaja, karjalaut, ümberehitatud tall ja ait ning park. Mõisapargis asus kunagi kolm tiiki. Teenijatemaja lääneküljel, praegusel hoonestatud alal, paiknes omal ajal reeglipärase kujundusega viljapuuaed. Kuigi hoone on eravalduses ja vaadeldav vaid väljast, tasub mõisa juurde tulla, et nautida rahulikku ümbrust ja tunnetada endisaegset mõisaõhustikku. Veelgi põnevama elamuse saad, kui külastad Ropka mõisa koos giidiga, kes toob selle paiga värvika ajaloo ja peidetud lood elavalt esile.