Elva vaksalihoone

Kagukeskus – Võru südames asuv Kagukeskus on Kagu-Eesti suurim kaubanduskeskus, kus kolme korruse peal ootab külastajaid rohkem kui 50 poodi, esindust ja teenusepakkujat. Siit leiab kõik vajaliku nii igapäevaseks eluks kui ka erilisemateks ostudeks, alates toidupoest ja moekauplustest kuni elektroonika, ehete ja jalanõudeni. Keskusest leiab ka mitmesuguseid teenuseid: Solaarium ja iluteenused; Raamatupidamis- ja muud spetsialiseeritud teenused; Pakiautomaadid. Lisaks on Kagukeskuses võimalik nautida kerget einet või kohvipausi, veeta vaba aega ning teha mõnusaid sisseoste. Avatud ja sõbralik keskkond sobib nii peredele, sõpradele kui ka üksikutele ränduritele, kes soovivad Võru külastuse käigus korraks peatuda ja kõik vajaliku ühest kohast kätte saada. Hea teada: Kagukeskuse kõrval asub suur tasuta parkla, mis teeb külastuse mugavaks.

Esimene rong sõitis Tartust Valka 1887.a. ja 1889. aastal avati siin historitsistlikus stiilis punastest tellistest ehitatud jaamahoone Walk. Raudteesõlm andis olulise tõuke linna arengule ning hiilgeaegadel töötav Valgas raudteega seotud ettevõtetes vähemalt 1500 inimest (linna praegune rahvaarv on veidi alla 15 000) Valga ajalooline raudteejaama hoone hävis II maailmasõja ajal ning 1949. aastal rajati selle asemele uus suurejooneline stalinistlik jaamahoone. Avaras jaamahoones asusid tegutsema lisaks pakihoiule ja restoranile ka teadetebüroo, ajalehekiosk ja juuksuriäri. Hetkel paraku neid teenuseid siin enam ei pakuta. Ootesaalis on pakihoid ja reisiraamatukogu, kus huviline võib omale raamatu reisile kaasa võtta kohustuseta see tagastada. Valga raudteejaama peahoone silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn. Praegu asub jaamahoone juures ka Valga bussijaam.

Talvised pühapäevahommikud Setomaal algasid ahjutule praksumise ja supilõhnadega. Vanaema oli pliinikohetusõ ammu käima pannud, ahi küdes ja ahjusuus podises supiliha.Pargi nüüd enda ja naabri pere auto peale ja sõida Obinitsa, saad ise ka mõned pliinid küdsädä, juttu rääkida ja hiljem suppi peale süüa. Helista ette, siis on tainas ja ahi kohalejõudmise ajaks valmis. Ootame peresid ja sõpruskondi Taarka Tarõ Köögõsõh (10-15 inimest) pliine küdsämä ja sööma.

Võrtsjärve ümbrus on tuntud oma mitmekesisuse ja puutumata looduse poolest. Meie järvemaja asub natuke vähem kui 100 meetrit Võrtsjärve piirist ja seega pakume loodussõpradele kõike seda, mida Võrtsjärvel meile pakkuda on. Kohapeal on võimalik nautida meie järvemajas asuvaid saunasid, kümmelda Võrtsjärve karastavas vees või teha lõkkease ja veeta mõnus õhtupoolik ise küpstetatud kartulite ning päikeseloojangu saatel. Ootame külla nii peresid kui ka kolleege, sõpruskondi ja suguvõsasid. Meie järvemajja mahub ööbima kuni üheksa inimest ja telkimisruumi jagub kümnetele.

Puhkust ja pidu – neid leiad Haanjamehe talust! Haanjamaa kuplite vahel asuv Haanjamehe talu on parim peatuspaik Sinu elu tähtsündmuste tähistamiseks. Talus on seitse stiilitundega renoveeritud taluhoonet, külakiik ning võimalused vaba aja veetmiseks. Lisategevustena on meie juures võimalik osaleda erinevates töötubades nii metsas, taluõuel kui taluhoonetes, koos retkejuhiga matkata või koostöös erinevate partneritega osaleda meeskonnatöö treeningutel. Peredele on olemas mugavad peretoad ja lastele rõõmu pakub mänguväljak. Majutusest avanevad kaunid vaated loodusele, aiale ja ümbritsevale maastikule, lisaks tagab privaatsus rahuliku olemise. Kui vanadel eestlastel olnuks motellid, oleks parimad neist olnud just sellised. Hea teada: meile on oodatud ka hästikäituvad lemmikloomad.

Rõngu südames asuv Vabadussōja mälestussammas on kõnekas mälestusmärk neile, kes võitlesid Eesti vabaduse nimel. Esmakordselt avati sammas 1934 aastal, et austada Rôngu kihelkonna Vabadussôjas langenuid. Graniitalusel pronksist skulptuur kujutas Kalevipoega kaitsmas mõõgaga Lindat. Aastakümnete jooksul on sammas mitmel korral hävitatud ja taastatud – see peegeldab hästi Eesti rahva keerukat teekonda iseseisvuse poole. Praegune sammas, kujundatud kujuri Villu Jaanisoo poolt ja taas avatud 1995 aastal, seisab kindlalt seal, kus ta kunagi alustas, sümboliseerides vabaduse kestvust ja rahva usku oma tulevikku. Tänase samba lahendus on esialgsest erinev: mondumendi tipus seisab Linda ning allpool, aluse esiküljel on kujutatud mõõgale toetuvat Kalevipoega. Lähedal asub ka Rõngu kirik, mis on piirkonna vanim ehitis.

Meenikunno maastikukaitsealal asuv Nohipalu Mustjärv on huumustoiteline ja väikese läbipaistvusega järv Põlva maakonnas.Metsajärve kaldad on madalad ja paiguti soised. Mustjärve ääres asub ka lõkkekoht koos telkimisvõimalusega. See on tore paik metsapuhkuseks ja ujumiseks musta järve kaldal.Mustjärv on väga happelise, punakaspruuni ja erakordselt läbipaistmatu veega (vee läbipaistvus on vaid 0,4 m). Vaid 0,5 km kaugusel paiknev Nohipalu Valgjärv seevastu on üks läbipaistvama veega veekogusid Eestis ning armastatud suplus- ning puhkuskoht siinkandis.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.