Ropka mõis

Veeda põnev kultuuriküllane päevareis Sibulateel, mis tutvustab Sulle järgmist:* Baltisaksa kultuuri Alatskivi lossis;* eesti talupojakultuuri ja Kodavere kihelkonda Liivi muuseumis või Kodavere Pärimuskeskuses;* vene vanausuliste kultuuri Peipsimaa Pärimuskeskuses või Kolkja vanausuliste muuseumis;* kohalikku sibulakasvatamist Kostja sibulatalus (koos maitsvate sibulapirukate ja samovariteega). Igas kohas ootab seltskonda kohalik giid, kes teab rohkelt jutte ja pajatusi kohalikust elust-olust. Soovi korral on võimalik tellida transporti sobivast alguspunktist ja majutust, toitlustust.

Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. a, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte, peamiseks tegevusalaks teraviljakasvatus.1970. a alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Kompleksis on lehtla, külakiik, hobusetallid.

Rannu park on ajalooline mõisapark, mis pakub külastajatele võimalust veeta aega looduse rüpes. Kuigi kunagine mõisa peahoone, mis oli selle paiga süda, lammutati 1970. aastatel, on alles jäänud mitmed kõrvalhooned – kärnerimaja, tõllakuur ja ait. Need ajaloolised hooned jutustavad vaikides lugusid möödunud sajanditest ning aitavad mõista mõisakompleksi kunagist hiilgust ja omanike eluviisi. Pargis asub ka pink, mis on pühendatud armastatud luuletajale Mats Traadile, ning vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asub Rannu kirik – piirkonna oluline ajaloo- ja kultuurimälestis.

Parunite jälgedes on jalgsimatk koos giidiga Alatskivi mõisasüdames. Räägime vanade hoonete lugusid ja püüame üheskoos aru saada mõisate majandamise tarkustest. Saame aimu kui palju oli ühel mõisal majandamiseks vaja maad, maju ja inimesi ning kui suure jälje on Alatskivi lossi valitsejate – Nolckenite aeg Alatskivile jätnud.Giidiks Eesti üks parim mõisatundja ja Alatskivi lossi restaureerija Külli Must.Soovitav ette tellida vähemalt 3 päeva.

Rogosi mõis on Lõuna-Eestis asuv ainulaadne kastelltüüpi mõisakompleks, mille ajalugu ulatub sajandite taha. Aastatel 1629–1776 kuulus mõis Herman von Liebsdorffile, hiljem läks see tütre kaasavarana von Glasenappide suguvõsale. 1918. aastal mõis võõrandati ning alates 1934. aastast tegutses hoones kool. Tänapäeval kuulub mõis Rõuge vallale ning mõisahoonetes tegutsevad rahvamaja, Ruusmäe raamatukogu ning Haanja kooli lasteaiarühm. Mõisahooneid saab kokkuleppel külastada või vaadelda välispidiselt. Mõisapark on kõigile avatud ning sobib jalutuskäiguks igal aastaajal. Külastajatele on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad mõisa ajalugu, hoonestust ja arenguid. Parkimine on tasuta.Hea teada: alates 1990. aastast külastavad mõisa igal suvel von Glasenappide järeltulijad, kes peavad seda oma isamajaks. Säilinud on ka haruldased Joh. Chr. Brotze akvarellid, mis kujutavad mõisa varasemat ilmet.

Järvere mõis rajati Sõmerpalu abimõisana kauni Vagula järve kaldale 1766. a. Rajajaks oli Sõmerpalu mõisaomanik filosoofiadoktor Friedrich Alexander von Möller, kes lasi ehitada Järvere mõisa oma emale ning seda kutsutigi vanaproua majaks. Sõmerpalu ja Järvere mõisat eraldas park, mis rajati 1830.aastal ja siin oli juba omal ajal umbes 200 erinevat puu-ja põõsaliiki. Hea teada: Kultuurimälestisena kaitse all olev mõis on käesoleval ajal eravalduses ning on ainult eemalt vaadeldav.

Sänna Kultuurimõisa tegevuse printsiibiks on kultuuri- ning loometegevuseks soodsa keskkonna rajamine ja selle hoidmine, lisaks peredele vaba aja tegevuste pakkumine. Mõisas on avatud omalaadne kogukonnapood Mõisapood, kus on müügil lähikonna tootjate kohalikku päritolu tooted, sh toidukraam. Lisaks on teenusekeskuses on raamatukogu, noortetuba, kontoripinnad, dušš ja pesupesemisvõimalus.Rohkelt tegevusi leiavad ka lapsed- mõisas tegutseb Leiutajate Külakool, Leiutajate Merekool ja Leiutajate Tsirkusekool. Hea teada: mõisa juures on Sänna Taevarada.

Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. a. 18.-19. saj. üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hetkel asub mõisas hooldekodu. Mõisa lähedal asub kalmistu, kus säilinud eriline poolringjas kabel. Võta aega ja jaluta Võisiku mõisa ümbruses.