Heino Lubja Kaalumuuseum

Tartu Laulupeomuuseum asub 19. sajandi klassitsistlikus hoones, kus tegutses esimese eesti laulupeo korraldaja ja rahvusteatri rajaja – Vanemuise Selts.Siin esietendus esimene eestikeelne näidend, mille autor oli Eesti rahvusliku ärkamisaja silmapaistev naisluuletaja Lydia Koidula, kes pani sellega aluse eesti rahvusteatrile.Muuseumis saab tutvuda nii laulupeotraditsiooni kui ka Vanemuise teatri 150-aastase ajaloo ja pärandiga.Külastajat ootavad interaktiivsed elamused, VR-kogemus, õpitoad ja giidiga ekskursioonid. Lahtiolekuaegadel on avatud ka muuseumi park.

Eesti-Läti piiril asuvas Metsavenna talus on teil ainulaadne võimalus metsavennaretke käigus peidikust otsida metsavendi, viibida punkris, kuulata tõestisündinud lugusid. Elamus jätkub Metsavenna einel, kus pakutakse lihtsat, kuid ajastutruud toitu: koorega keedetud kartuleid, võid, soola ja morssi. Külastuse lõpetab muusikaline elamus – lauldakse endise Härmiku metsavendade orkestri laulu. Metsavenna talu külastus on kaasahaarav ja hariv teekond metsavendluse ajalukku.

Tartumaal asuv Kodavere Pärimuskeskus annab uue elu ja sisu ajaloolisele, erilise arhitektuuriga Pala vallamajale, mis on olnud aastaid kohaliku kogukonna süda. Keskus tutvustab Peipsi piirkonna rikkalikku kultuuripärandit ja on koht, kus vana aja lood, keeled ja tavad saavad uue hingamise. Külastaja saab põhjaliku ülevaate Kodavere kihelkonna valdade ja vallamajade ajaloost ning näha huvitavat fotonäitust „Kodavere kihelkonna inimesed Oskar Tõrva klaasnegatiividel“, mis avab sajanditaguse maaelu argipäeva ja pidupäeva. Lisaks saab imetleda käsitöönäitust „Kodavere kupuliud“, mis toob esile kohalike meistrite oskused ja rahvapärase esteetika. Eraldi väljapanek on pühendatud Kodavere murrakule, mis on piirkonna identiteedi oluline osa. Samuti leiab keskuses luuletaja Anna Haava mälestustoa ning stendinäituse „Laulupeod Palal 100 aastat tagasi“. Ettetellimisel pakutakse giidituure ja pärimuskultuuri töötubasid, mis sobivad nii kooligruppidele kui ka täiskasvanutele.

Alatskivi lossi teisel korrusel asuva muuseumi ekspositsioon annab hea ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust.Ekspositsioon tutvustab tuntud muusikategelasi, kes koos Tubinaga Tartus Heino Elleri juures õppisid - nn Tartu koolkonda. Muuseumis on vaatamiseks ja kuulamiseks Tubina käsikirjad, salvestised, raamatud, tutvustatakse tema loomingu interpreete, Tubinaga seotud muusikainstrumente, heliplaate, teatrikavandeid. Samuti on võimalik vaadata helilooja enda tehtud filme ja fotosid.Muuseumisse pääseb Alatskivi lossi piletiga, lisateenusena saab tellida giidi.

Piusa koobaste heledasse liivakivisse kaevatud tunnelid on kahtlemata Vana-Võromaa üks tuntuim turismimagnet. Juba mitu aastat ootab siin külastajaid vahva nahkhiirekujuline külastuskeskus. Piusa külastuskeskuses on kohvik, seminariruum, meisterdamisruum, kinosaal ja arvukalt eksponaate. Külalised saavad kinosaalis vaadata filmikest nahkhiirtest, koobaste tähtsaimatest elanikest, ning seejärel suunduda koos keskuse giidiga Muuseumikoopa vaateplatvormile. Suvel koobastes nahkhiiri pole, sest nad tulevad siia vaid talvituma. Siinsamas Muuseumikoopa taga on Piusa liivakarjäär, Eesti suurim liivakast. Piusa külastuskeskus ja maalilised liivamäed pakuvad ainulaadset elamust, kus loodus ja ajalugu põimuvad – siin saab avastada endiste klaasiliivakaevanduste salapäraseid koopaid ning nautida Eestimaa kauneimaid vaateid liivakarjäärile. Piusa liivamäed oma järskude nõlvade ja liivakivipaljanditega on justkui looduslik seikluspark, mis lummab nii matkahuvilisi kui ka fotograafe.

Tulge arhiivi ekskursioonile!Ekskursioonide käigus tutvustame erinevaid hoidlaid, töö- ja ametiruume, samuti uurimissaale ja raamatukogusid ning mõistagi on võimalus oma silmaga näha sajanditevanuseid ja uuemaidki unikaalseid arhivaale.Soovi korral on võimalik ekskursiooni käigus tutvumiseks välja tellida kindla temaatikaga dokumente.Ekskursioonide sujuvaks läbiviimiseks soovitame grupi suuruseks kuni 20 inimest.Ekskursiooni pikkus on u 1,5 tundi. Ekskursioon on tasuta.

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel asuv MUHK ehk Maaelu Uudishimukeskus on elamusterohke paik, mis pakub avastamis-, uurimis- ja tegutsemisrõõmu igas vanuses külastajale. See on koht, kus maaelu tuleb käegakatsutavalt lähedale mänguliselt, harivalt ja kaasahaaravalt. Kahel korrusel asuv keskus tutvustab tänapäevast põllumajandust läbi praktiliste tegevuste. Näitus „Laudasümfoonia“ avab loomade heaolu, toitmise ja pidamise teemasid. Kohtud ka muuseumi taluloomadega ning saad lõõgastuda rahustavas küülikute külas. Põnevust lisab näitus „Sõnnik ja piim“, kus saab näha ka haruldast sõnnikulaoturit. Julgematele pakub avastamisrõõmu pisut kõhedust tekitav veterinaaria tuba, mis heidab pilgu loomade ravimise ajaloole. Samuti ootab uudistajaid muuseumi varakamber ehk avatud hoidla, kus on väljas põnevaid esemeid muuseumi kogudest. Eesti Maaelumuuseumi piletiga pääseb kõigisse kompleksi kuuluvatesse muuseumitesse, kaasaarvatud Maaelu Uudishimukeskus.

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus Järvemuuseum asub otse Võrtsjärve kaldal. Kohalikud ja eksootilised kalad 35 akvaariumis. Lisaks: näitused "Võrtsjärv" ning "Amazonas" kalandusajalugu, linnustik, veetaimed, Eesti suured mageveelimused kalastusvahendid ja -eeskirjad kivimid, ürgkalad ja kalakivistised rekordkalade info ja mulaažid Eesti siseveekogude fotonäitus Limnoloogiakeskuse ajalugu VR-elamus, interaktiivsed kalamäärajad laste mänguala Loodusõppeprogrammid ja õpitoad, muuseum, kalanduslaagrid ja -õppepäevad, giiditeenus, konverentsiruumide rent, laste sünnipäevaprogrammid, parvsaunasõidud.