Peipsimaa Pärimuskeskus

Monument kujutab endast graniidist arvu 100 000, kus number 1 peal asetseb pronksist istuva lapse skulptuur. 100 000. tartlase sündi tähistav monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Seoses restorani ümberehitusega teisaldati monument "Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe kaldapealsele.Skulptuurigrupi autor on Mare Mikof ja see valmis 1977. aastal.

Põlva Kultuurikeskuse katuseterrassidel asub kauni vaatega vaba aja veetmise paik - Taevapark. See sobib ideaalselt nii lihtsalt külastuseks aga ka loengute, seminaride ja kontserdite korraldamiseks. Siin on erinevatel tasapindadel suvelava ja kohvikuala, vaateplatvorm ja päikeseterrass. Taevapargi külastuseks palume kindlasti ette helistada! Põlva Kultuurikeskus on suurim, parimate tehniliste tingimustega kontserdi- ja teatrimaja ning erinevate sündmuste (sh konverentsid, seminarid) korraldamise koht Põlvamaal. Siin asuvad lisaks katusel asuvale Taevapargile kontserdi- ja teatrisaalid, seminariruumid, galeriiruumid, pöördlavaalune Underground, kohvikuruumid katusel ja siseruumis (avatud ettetellimisel ning sündmuste aegadel). *Põlva Kultuurikeskus avati 28. juunil 1991 (arhitekt: Hans Kõll), katuseterrassidel asuv "Taevapark" valmis 2024. aastal, mil Tartu ja Lõuna-Eesti kandis Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Tartu laululava on oluline laulupeo- ja kontserdipaik kuni 15 000 inimesele ja avati 125. Juubelilaulupeoga 1994a. Laulupidu on eesti rahva ühtekuuluvuse väljendusvorm. Igal aastal toimub siin u 20 üritust, sh on esinenud Depeche Mode, Manhattan Transfer, Jose´ Carreras. Laululava ümber on vabaaja keskus, kus asuvad lastepark, rulapark, spordipark koos tervise- ja disc-golfi radadega jõe ääres. Puhkepargist saab laenutada spordivahendeid ja siseruumides rentida saali sünnipäevaks, seminariks või tantsutreeninguks. Talvel on avatud tasuta liuväli. Sissepääs kontsertidele on piletiga ja tasuline.

Seitsmemägi on maamärk kunagises Petseri Lõunalaagris. Selle rajasid 7. jalaväerügemendi sõdurid esimesel iseseisvusperioodil oma väeosa tähistamiseks. Nõukogude okupatsiooni ajal Seitsmemäe tähis hävis, kuid see taastati 2026. aastal Setomaa valla, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Eesti Kaitseväe koostöös. 1926. aastal alustas Eesti Kaitsevägi Petseri Lõunalaagri ja Värska Põhjalaagri rajamist. Paari aastaga kerkisid mõlemasse laagrisse mitmekümnest hoonest koosnevad sõjaväelinnakud, mis olid vajalikud väeosade majutamiseks suvisel väljaõppeperioodil. Laskeharjutusi ja manöövreid viidi läbi kahe laagri vahel asunud Petseri laskeväljal. Nõukogude perioodil Petseri Lõunalaagri hoonestus hävis. Seitsmemäe juurde on rajatud külastuseks vajalik taristu. Ligipääs Seitsmemäe jalamil asuvale pildistamisplatvormile on tagatud ka liikumispuudega inimestele. Läheduses paiknevad ka RMK Lõunalaagri lõkkekoht ja matkarada.

Rannu park on ajalooline mõisapark, mis pakub külastajatele võimalust veeta aega looduse rüpes. Kuigi kunagine mõisa peahoone, mis oli selle paiga süda, lammutati 1970. aastatel, on alles jäänud mitmed kõrvalhooned – kärnerimaja, tõllakuur ja ait. Need ajaloolised hooned jutustavad vaikides lugusid möödunud sajanditest ning aitavad mõista mõisakompleksi kunagist hiilgust ja omanike eluviisi. Pargis asub ka pink, mis on pühendatud armastatud luuletajale Mats Traadile, ning vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asub Rannu kirik – piirkonna oluline ajaloo- ja kultuurimälestis.

EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.

Päivapäike keraamikakoda asub ajaloolises Kuremaa lossis. Keraamikakojas valmib romantiline ja tundeküllane toodang. Iga asjake on unikaalne, ainulaadne ja meie enda sõrmekeste vahelt välja voolitud puhas ilu! Põhirõhk on romantilise tooniga, kuid teeme kõike muud, vastavalt kliendi soovile. Ettetellimisel korraldame õpitubasid. Meisterdame, kas tassi, kaussi või hoopiski mõne ehte.

Räpina lastekioski arhitektuuriline lahendus on inspireeritud raamatust „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Varasemalt kaunistasid kioski siseseinu seitsme pöialpoisi humoorikad portreed, mis tekitasid väikestes külalistes alati lõbusat elevust. Lumivalgekese kiosk pakkus lastele rõõmu ja tõi Räpinale tuntust. Kioskis müüdi laste lemmikuid - limonaadi ja maiustusi.Tänapäeval enam lastekiosk ei tegutse ning maja seisab enamasti tühjana. Rakendust leiab see veel Räpina kodukohvikute päeval, mil endises kioskis toimetab mõni kodukohvik.Muul ajal on võimalik maja uudistada ja imetleda väljast.