Peipsimaa Pärimuskeskus

Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801–04.08.1822) oli eesti kirjanik, keda peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks.Ta õppis 1819–20 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas ja nimetas end maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära japidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist.Petersoni meenutavad Toomemäel asuv pronksmonument, mis valmis 1983, autoriteks J. Soans ja A. Murdmaa, ning temanimeline gümnaasium Tartus.Kirjaniku sünnipäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva.Põnev on ka fakt, et Peterson kõndis üle 200 aasta tagasi rahanappuse tõttu jalgsi Tartust Riiga.

Babelhouse tuuri käigus avastad Lõuna-Eesti kaunist Võrumaa piirkonda ja Võru linna. Tuuri raames jalutame Võru keskväljakul, uudistame ajaloolisi kirikuid ja teisi arhitektuurimälestisi ning naudime linna populaarseid kohvikuid ja toidukohti. Maitseelamusi pakub kohalike hõrgutiste proovimine Võru turul, kust saab kaasa osta ka käsitöösuveniire. Babelhouse tuuri käigus tutvume Tamula järve rannapromenaadiga ning külastame ka Kreutzwaldi muuseumi. Seejärel viib giid sind Võromaa paikadesse nagu Hinni kanjon, Pähni metsakõlakojada ja Metsavenna talu ja meiereisse. Transport Tartust ja tagasi kuulub tuuri hinna sisse. Babelhouse elamustuurid on paindlikud ja pannakse kokku vastavalt rühma soovidele ja ajapiirile. Võru ja Võromaa sobib suurepäraselt nii kultuurihuvilistele, väliskülalistele, konverentside eel- ja järelprogrammiks kui ka sõpruskondadele, kes soovivad üheskoos nautida Lõuna-Eestit. Broneeri reis ja veeda imeline päev Võrus ja Võromaal!

Alatskivi lossi sõiduhobuste näitusetalli interaktiivne näitus annab hea ülevaate mõisa elust. Näituse keskseks osaks olev Alatskivi mõisa südamiku joonis aitab mõista kogu mõisa majandamis- ja elukeskkonda.Saad teada, milline roll oli mõisas tõukoerte aretusel, kuidas toimus metsamajandus, kui suurt tulu teenis Alatskivi mõis ja kust tuli raha muinasjutulise Alatskivi lossi ehitamiseks! Lapsi rõõmustab mängunurk kauni lossi koopia ja nukkudega. Sõiduhobuste näitusetall sobib suurepäraselt kontsertide ja sündmuste korraldamiseks! Avasta mõisaelu ka lossis, võta kaasa sõbrad, pere ja lemmikud!

Avasta Eesti kirjanduse süda: Oskar Lutsu majamuuseum Tartus! Majamuuseum on vaikne ja võluv paik, mis viib sind ajas tagasi ning pakub ainulaadse võimaluse heita pilk ühe Eesti armastatuima kirjaniku, Oskar Lutsu (1887–1953), ellu. Muuseum asub 20.sajandil valminud funktsionalistlikus majas, kus on säilinud autori isiklikud esemed, mööbel, käsikirjad ja töölaud. Püsinäitus avab Lutsu mõjukust kirjanduses, teatris ja filmis. Autentne miljöö ja soojad lood pakuvad sisukat elamust ka neile, kes tema nime alles avastavad. Gruppidele pakume tunnist giidituuri, mille raames saab ülevaate nii kirjaniku elust kui loomingust. Tegu ei ole lihtsalt muuseumiga, vaid koduga, kus kirjandus ja elu kohtuvad!

Valga linna keskmes kõrguv silmapaistev pühakoda on projekteeritud Riia arhitekt Christoph Haberlandi poolt ja valmis 1816. Omataoline ovaalse põhiplaaniga linnakirik on ainus Eestis mille arhitektuuri iseloomustab hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku stiil. Avar ja valgusküllase peegellaega kirikusaal on erakordselt hea akustikaga. Kirikus paikneb üks väheseid ja algupärasel kujul säilinud ning Euroopa 200 parima hulka kuuluv, 1867 valminud Friedrich Ladegasti orel. Kirikutornis on kaks kirikukella ja kolme numbrilauaga tornikell ning pommidega üleskeeratava ajanäitaja mehhanism.

Astuge sisse Peipsiääre ajalukku! Varnja Elava Ajaloo Muuseum tutvustab vanausuliste elulaadi 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algupoolel ning annab võimaluse heita pilk kolme Peipsi-äärse küla – Varnja, Kasepää ja Kolkja – ehedasse argipäeva. Armastusega loodud väike ja hubane muuseum viib külastaja ajas tagasi, pakkudes võimalust tunnetada sajanditevanust õhustikku, kuulata lugusid kohalikest inimestest, nende kommetest ja traditsioonidest ning avastada Peipsiääre erilist kultuuripärandit. Ettetellimisel saab elamust täiendada ehtsa samovaritee ja vene ahjus küpsetatud pirukatega – just nii, nagu külalislahkes Peipsiääre kodus kohane. Muuseum sobib suurepäraselt nii üksikkülastajatele, peredele kui ka gruppidele. Kuna muuseum on väike ja kodune, mahub giidituurile korraga kuni 40 inimest. Tule ja koge paika, kus ajalugu ei ole ainult vitriinis – siin on see osa elavast ja tänaseni kestvast kultuurist!

Peipsiveere Samovarimaja on väikesemuuseum Varnja vanausuliste külas, mis avab ukse samovaride maailma ja Peipsi-äärsesse teekultuuri. Aastakümnete jooksul kogutud erakollektsioonis on üle 200 eriilmelise samovari. Alates lihtsatest plekk-samovaridest kuni rikkalike gravüüridega haruldusteni, mis peegeldavad eri ajastute meistrite oskusi ja traditsioone. Autentses vanausuliste elamus paiknev ekspositsioon annavad külastajale võimaluse mõista, miks samovar oli sajandeid rohkem kui lihtsalt veekeetja. Giidijutustustes avanevad samovaride päritolu, valmistamise tehnikad, kasutusviisid, erinevad kujutüübid ja teejoomise traditsioonid Peipsi-äärsetes kogukondades. Iga külaline saab maitsta ehtsat samovariteed ning kuulsat ivantšaid, ning proovida tee kõrvale traditsioonilist keedusuhkrut, mis on vanausuliste teekultuuri lahutamatu osa. Soovi korral saab uurida ka käsitöiseid samovaritarvikuid ning kuulda lugusid Mesi Tare perenaise kogemusest teed valmistada, serveerida ja väärikalt hoida.

Historitsistlikus stiilis, punastest ja kollastest tellistest ehitatud viiekupliline ja kellatorniga jumalakoda on üks Eesti neljast apostliku õigeusu esinduskirikust. Kirik on nimetatud Tartu preestermärtri Issidori järgi. Kirik ehitati 1897–1898 ja pühitseti sisse 1898. Hoone arhitekt on Vladimir LunskiJumalakoda ehitati 1896. aastal õigeusklike venelaste ja lätlaste moodustatud koguduse tarbeks.