Alatskivi kirik

Tartu vanausuliste palvemaja on vanausuliste (17. saj Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine) õdus jumalakoda.Palvemaja ehitus algas 1862 ning teenistused toimusid alates 1865 a.1931 a püstitati Anatoli Podtšekajevi projekti järgi palvelale ka eeskoda ja kellatorn, millest puitosad ning enamus Mark Solntsevi loodud ikoone hävis Teises Maailmasõjas.Praegune palvela on ehitatud säilinud kiviosa ära kasutades 1948 a ja pole senini terviklikult taastatud.Palvelas on 19. saj ikoonid ja ka kohalike ikoonimaalijate töid (20. saj).Venekeelne jumalateenistus toimub pühapäeviti kell 10.

Tigutorniks nimetatakse 2008. aastal Tartus Emajõe paremkaldal valminud 23-korruselist kõrghoonet. Tegemist on kesklinnas asuva ainulaadse arhitektuuriga kortermajaga, mille arhitektideks on Vilen Künnapu ja Ain Padrik. Tigutorn on kui Tartu sümbolhoone - tipust paistab kogu ülejäänud Tartu sama väike kui all-linn keskajal toomhärrale. Tigutorni rajamine tõi kaasa elava üldsuse arutelu teemal, kuivõrd sobiksid Tartu linnapilti kõrghooned, mis võistleksid kõrguselt Tartu Jaani kirikuga, mis on Tartu üks olulisi ja armastatud vaatamisväärsusi.

Tartu Püha suurkannataja Georgi (Jüri) kirik on eriline oma ajaloo ja arhitektuuri poolest. See õigeusu kirik asub Tartus Narva maanteel ja on pühendatud Püha suurkannataja Georgile, keda ikoonidel ja kunstis kujutatakse võitluses draakoniga. Georgi kirik ehitati esialgselt 1030. aastal Novgorodi ja Kiievi suurvürst Jaroslav Targa poolt, kuid praegune kogudus asutati 1845 ja praegune kirikuhoone pärineb 19. sajandi lõpust, valmides aastal 1870. Kiriku fassaad on kaunistatud traditsioonilise õigeusu sümboolikaga ja seespoolt on kirik kaunistatud ikoonidega, mis kujutavad erinevaid pühakuid.

Vabadussõjas langenud 200 rõugelase mälestuseks püstitati 1926. aastal Rõuge kiriku lähedale kunstnik Voldemar Melliku poolt modelleeritud mälestussammas. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918–1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond". 1945. aastal õhkisid ausamba enamlased ja mälestussammas kaevati samba lähedale maasse. Kohalik kunstnik Aksel Ollmann kaevas pronksmehe öösel maa seest välja ning mattis oma talu õue. 1988. aasta suvel kaevati see välja ja taasavati 30. oktoobril.Vabadussõja mälestussamba kõrval on mälestusmärk Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlikele.

Võru linna ühes vanimas majas asuvas muuseumis, saab tutvuda Võru linnaarsti ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803-1882) elu ja loominguga. Endises elumajas on emotsionaalne interjöör-ekspositsioon, mis on sisustatud Kreutzwaldile ja ta perekonnale kuulunud esemetega. Kõrvalhoones on sisukas kirjanduslik väljapanek. Aidahoones tutvustatakse Kreutzwaldi teoseid, nende kordustrükke, tõlkeid. Eraldi väljapanek räägib eesti rahuseeposest "Kalevipoeg". Külastajatele on vaatamiseks originaaltööd paljudelt eesti kunstnikelt. Esindatud on Gunnar Neeme, Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Jüri Arrak, Vive Tolli, Juss Piho, Toomas Kuusing. "Kalevipoja" täistõlked on ilmunud 14 keeles. Gruppidele ettetellimisel giidituurid ja erinevad õpitoad.Kompleksi kuuluvad veel aed, ait-tõllakuur ning suitsusaun-pesuköök ja kelder.

Vastseliina piiskopilinnus on üks avastamist väärt paik Lõuna- Eestis, kus kohtuvad 14. sajandi linnusevaremed, pühapaik, interaktiivsed tegevused ning huvitav ajalugu. Keskajal oli linnus kuulus palverännu sihtpunkt: paavst Innocentius VI käsul said linnusekabeli imettegevat risti näinud palverändurid 1 aasta ja 40 päeva ulatuses vabastust neile peale pandud meeleparandus tegevustest. Põhjasõjas linnus purustati Peeter I vägede poolt ning sellest on säilinud vaid varemed. Palverändurite pühapaika kunagise kiriku varemetel tähistab suur rist, pingid ja vaimuliku muusikaga heli-installatsioon. Linnuses saab tänapäeval külastada ka Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskust ja piiskopilinnuse palverännumaja. Linnuse varemeid, pühapaika ning elamuskeskust saab külastada nii omapäi kui ettetellimisel ka koos giidiga. Samuti pakutakse kunagises Piiri kõrtsis ka kehakinnitust ning gruppidele keskaegseid pidusööke.

Avasta varahommikune Tartu linn ärkavate helide, linnulaulu ning kargete kaunite vaadetega! Jalutame Emajõe kallastel, naudime hommikust rahu ja heidame pilgu rõõmsalt päevaks valmistuvale Turuhoonele, kus tervitavad meid kohalikud maitsed. Seejärel ootab meid hommikuvärske vanalinn - üllatav oma hommikuses valguses ning kaunis üksilduses, Toomemägi oma lummavate vaadetega ja mõned üllatusedki. Kaunis Tartu arhitektuur mõistagi igal sammul! Giidituur sobib nii üksi reisvale turistile, paaridele, välispartneritele kui ka koostööprojektide külalistele. Tuuri viib läbi ametlikult atesteeritud giid.

Tartu Ülikooli kauaaegne professor oli säravamaid teadlasi 20. sajandi Tartus. Lotman uuris vene kirjandus- ja kultuurilugu ning kultuuri üldisi seaduspärasusi. Ta pani aluse kultuurisemiootikale ning oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku auks torudest, veest ja valgusest püstitatud monumendi avamine toimus 6.10.2007. Viiest 15-meetrisest terastorust skulptuuri idee põhineb Lotmani autoportreel. Kuju autor: Mati Karmin, arhitekt Andres Lunge.